Déjà vu

Ajalugu kordub. Mitte sellepärast, et meie elu oleks nagu kellal, kelle ülesanne ongi korduda. Ei, pigem vist ikka sellepärast, et me kipume ise endid kordama. Iga kord kui ma näen deja vu'd, siis ma mõtlen ikka nii, et tahaks teistmoodi teha, tuleb selline suur kahtlusevari antud situatsiooni peale. Tahaks teha ajalugu, mitte seda korrata, sest kordamine tundub viga olevat. Praegult käis ka selline kordusmoment läbi ja hing on täis kahtlust ja imelikku tunnet. Kuid eks see läheb üle ning eks näis, kas läheb tööle replay või play nupp.

Selline iva minu väsinud peast tuli  ning panin oma magamata peaga selle kindlasti halvimal võimalikul viisil kirja.


Ma siin mõtlesin veel, et kuna ma blogis väga agar kirjutaja pole, siis pigem laen iga nädal 5 enimkuulatud või uut laulu üles. Siis saate kaudselt aimata, et mis sagedusel ma olen oma mõtetega ning võib-olla keegi saab siit veel endale hea laulu kuulamiseks.
Lisaks sellele paneb see mingi naljaka koormuse mu õlgadele, justkui peaks iga nädal siia midagi kritseldama või lisama.




Selle nädala top 5
1. Miike Snow - Animal Vot see laul on kindlasti viimase kuu aja jooksul minu poolt kõige rohkem repeat nupu vajutust saanud.
2. Semisonic - Closing Time
3. The Paper Kites - Bloom Armas laul on
4. Metronomy - The Bay Hoiatus! Mitte kõigile! Tegu on 80ndate stiilis laulu ja videoga, miskipärast köidab väga.
5. Neon Trees - Animal



Olge vahvad,
Ciaoo!