24. ja 28. jaanuar

Vahepeal ma pole kirjutanud, jätsin need postitamata, sest ei olnud piisavalt viitsimust neid lõpuni kirjutada. Ma võin teile 24. Jaanuari sissekande Copyda, seegi jäi poolikuks.

Niisiis, liigume 4 päeva tagasi, 24. Jaanuarisse

I woke up at noon. I had so long long sleep, almost 12 hours, just a little less, but the principle remains same. Well, in the morning my first thoughts were in estonian, but some minutes later, after I heard some good songs I just wanted to think in english, so I do until now and I think this goes further up to end of day.
Well from day then. I was so confused today, I had bizarre thoughts and some of them made me bethinking over myself and things I’ve done.
First deep thing I discussed in my head, was that ’what’s right and what’s wrong, and who is right people to tell that? The second main thing that I debated with myself was on things that I’ve done wrong and what I have done right. Those discussions were long and my awkward english doesn’t allow to discuss it so widely.

Some of my dooings to then :
When I woke up, I moved so slowly. I was like snail in the curve.
When I’d had done all my stuff – I ate, washed my teeth, did my bed, did few exercises for abdominalis and for spine muscles. I felt great after I did those exercises, my body felt great!
Then I had to go to shop, I took Prisma plastic bag what is „nature saving“ bag. Eeem.. this was awful bag, it was teared apart after I put bread, brown bread (sepik), sugar, majonese and potatoes in it.
Because of that, I had to walk like a donkey, all my hands full and walking like a clown, tightly holding balance, so that my things wouldn’t falldown. God damn it, it was cold, cause I couldn’t put my gloves on.
Ou, in the shop I saw funny thing. One old Lady, presumably about 70 to 85 years old, bought vodka and 2 packs of sigarettes. Healthy huh?!
But in overall, I think it’s pretty warm weather today.


Midagi tänasest siis.

Päev algas imelikult, selline vastik tunne oli enne eksamit, ei osanud väga. Tahtsin järeleksamis saada vähemalt 3-e, läksin kohapeale ja tegin nii kuis oskasin, 7-st küsimusest oskasin 5-te, ehk siis maksimum punktid, mis mul võimalik oli saada, olid 70p. Ning seda ka väga põhjaliku seletusega.
Pärast eksamit läksin Marika barrati ette, läksime siis koos Marikaga minu juurde, võtsin trenni asjad ja tuli meelde et pidin Siili minema ja süüa tegema, jeeeessshhh..., aega jäi väga napiks. Ca. 45 minutiga pidin poodi jõudma, sealt trolliga 3 peatust edasi, Siili. Siilis Kartulid koorima ja siis bussikasse tormata, et trenni minna. Jõudsin, aga napilt. Poest ostsin Printsessi kartuleid, aga nad nägid välja nagu parmud. Häästi pruunid ja mustad :D
Täna tegin hea trenni, andsin endast nii palju, kui selline külm lubab. JAH, me teeme praegult õues trenne, miinus kahekümne kraadiga. Really great, huh?
Tegelt selle külma tõttu oli trenn poole lühem. Aga ikkagi, mul oli väga hea trenn, tegin teistele ära (vastasmeeskonna omadele), sain olla nagu kala vees. Kuigi vastastes oli palju noori, olin ma ikkagi hea. Driblasin nagu driblama peab, tegin ootamatuid trikke ja lõin ilusaid väravaid.
Ning tegin Raunole kena atš go ( ma ei tea kuidas selle kirjapilt välja peaks nägema). Igastahes, tegin kenasti talle sellise triki, et saatsin palli pöörde pealt talt jalgevahelt läbi ja ta oli olukorrast totaalselt väljas.
Lisaks tegin vastaste väravavahile mõnusalt 1-1 olukorras ära ja ühes olukorras mängisin vastaste kaitse ning väravavahi nii üle, et nad ei saanud arugi, kui pall oli võrgus. Pmst olin 3 venna vahel, põõrasin tagasi ning siis tegin paremale pette, aga pöörasin vasakule ning lajatasin vasakuga palli võrku.
God damn, I am one truly great Striker! (H)
Pärast trenni tegime jõudu. Vot tegin nii palju seljale, et pärast oli raske rinda üles tõsta, tegelt siiamaani annab selg ikka korralikult tunda.
Pärast seda läksime Rauno isa juurde, seal sai sauna (H).
Ikka korralik saun, 115 kraadi Celsiust. Ei mingit sussutamist, ikka selline soe temperatuur, et pika peale hakkab näpistama.
Pärast 10't minutit saunas olemist[vb tsipa vähem, vb tsipa rohkem] sai mindud õue, miinuskraadide kätte [teate isegi kui külm õues on] ja see oli mõnus, väga mõnus. Lased otse saunast tulnud keha peale lund ning naudid seda külmust. GREAT!
Seda protsessi sai korratud 3 korda ning siis tänaseks aitas. Liikusime koju ning siin ma nüüd olen.

Tänaseks on kõik, peale nostalgia pole millestki kirjutada.
Natuke ikka võiks tegelt nostalgitseda. Nimelt, täna rääkisin Lauriga msnis vanadest sarjadest. Sellised nagu McGyver, A-Rühm, Hauakambrilood jne.
Tahaks neid näha (v.a A-rühm, seda laseb iga aasta telkust, ikka veel!).
Peaks homme tirima neid ja siis tsipa kaema ning meenutama neid sarju.

Mõned mintsad tagasi tuli mu eksami tulemus, sain kahe, ehk siis 60-69p. [ Pretty good for maximum I had set for myself ]

Aga tänaseks on siis kõik.
Olge tublid ja hoolivad ning kallistage siis üksteist ;)

Adios Amigos!

Loodan et kannatate lugeda mu pikka kirjutust.

Kahekümne teine jaanuar.


Õhtu oli meil äge. Olime koos Liisa, Länsu, Silveri ja tsipa hiljem tulnud Raunoga Liisa juures, meenutasime 11. Klassi :).
Täitsa mõnus istumine oli.
Sinna minek algas sellega, et käisime Marikaga Konsumis, otsin 2 pakki krõpsu. Siis suundusime Maxima poole, kus ootas meid Silver. Mul jäi 100 krooni järele, Silveril oli 39 krooni paberrahas, pluss üks münt. Niisiis, liikusime poodi ja üritasime kuidagi ära majandada, et kuidas saavad mõlemad õhtul juua. Algselt oli plaan osta laua viina, aga siis meil oleks pealekast tsipa puudu jäänud. Siis Silver vaatas sealt kõrvalt ühte teist viina – Valge Viin – no ütleme nii et see polnud parim viin, aga polnud ka halvim, mis ma saanud. Kui otsus oli viinadele (2 pudelit siis) langenud, siis vaatasime pealekat, ma tahtsin kahte Cocat osta, aga rahalise seisundi tõttu ostsime kaks Colat.
Mina ja Silver läksime Liisa juurde, Marika koju, sest tal olid järgmisel päeval teises Eesti otsas võistlused. Nimelt, sellises linnas mis oli kunagi väga ilus linn, aga nüüd on pommiauk. See linn asub Ida pool. Ta on kaugemal kui Kohtla-Järve, Kiviõli ja Sillamäe.

Jah, te arvasite õigesti, tegu on Narvaga.
Marika saabub täna kella 20 aeg tagasi ja siis läheb taas minema, Anneliisi juurde. Vot!

Aga eilsest õhtust veel.... Alguses läks viin raskemalt alla, aga kui sai klaase kaks šampanjat kõrist alla lastud, siis hakkas ka vodka sujuvamalt mu mao poole minema.
Mingi hetk tundsin et olin purjus. Anyway, väga funn oli. Tegime seal väga palju pilte ja olime lõbusad.
* Üks naljakas detail veel, nimelt tuli seal palju Lady Gaga - Bad Romance'it
See laul kummitab mind nüüd. Eriti see koht - Rah Rah, Ramma Raaaah Või no midagi taolist oli seal laulus.

Eem.. mida veel?

Aaaa... paar päeva enne seda nägin ma und, väga lahedat ja reaalset und.
See uni oli lõputu, ta kestis vast sellest ajast, kui voodisse langesin ja lõppes ärkamisega (no-shit eks). Ma vaatasin seda und kui 4D filmi, kus ma ise olin peaosas. See oli vägev!!

Unest siis lähemalt ja lühidalt : Uni algas sellega, et ma ärkasin koomast. Pärast seda hakkasin liikuma Marika maja poole, aga ma ei tea miks. Siis kui sinna jõudsin, hakkasin tagasi liikuma ja nägin Zombie’sid. Keegi ässitas neid inimestele kallale, ning kui nad inimesi hammustasid, muutusid nad samasuguseks elutuks ja kurjaks tegelaseks. Siis ma leidsin kuskilt samurai mõõga ja hakkasin killima neid. Esimesel lõin pea otsas (freaky, huh?). Siis ma laamendasin seal. Vahepeal oli teinud mulle Signe või Janet, ei tea täpselt kumb, vastamata kõne. Kui tagasi helistasin, ei saanud neid kätte. Siis ma liikusin taas edasi ja taplesin seal. Siis helistas mulle Lauri, ta oli Kristiine keskuse juures ja ootas trolli. Ma ei tea miks ja kuidas ma seda teadsin, aga ma teadsin. Kui ta helistas, siis küsis midagi paaniliselt : „ On teil seal väga hull, et kuulsin mingid vennad laamendavad.“ Täpselt ei mäleta mis ta ütles, aga midagi taolist.
Siis läks aeg edasi, vahepeal tuli niinimetatud vaherahu. Zombied kadusid kuskile ära ja mingi blond tüdruk tuli mu juurde, nägu ma ei mäleta. Ta viis mu kuskille majja, kus sain puhata. Tema magas kapis, mina magasin kapi otsas. Kui hommikul ärkasin, siis keegi tiris mu jalga, see oli Zombie. Võtsin oma mõõga välja ja sutskasin talle hea obaduse, siis ta jättis mind rahule.
Läksin sealt majast välja ja sattusin sinna paika, kus eelmine õhtu lõpetasin. Taplesin edasi nende kurjade olevustega. Vahepeal tuli kuskilt Rauno välja, ma aitasin ta mingisuguse kaubiku katusele, kust ta aga maha libises ja ära kadus. Siis tekkis sinna kuidagi ka Silver, kes vangutas oma pead. Ei tea miks, ehk seepärast et Rauno libises?

Siis ma läksin edasi läbi metsa ja jõudsin kuskile majja, seal võttis mind avasüli vastu mingi šeff.
See paik nägi väga väga loomade varjupaiga moodi välja. Siis sealt ma läksin miskipärast välja (teiselt poolt maja) ja siis seal oli kõik rahulik. Ei ühtegi taplevat zombiet, õhk oli puhas. Ma olin ühtäkki sattunud Koplisse ja siis ma avastasin, et see piirkond kus olin, oli kupli sees (nagu Simpsonite filmis). Natuke pärast seda avastust ründasid jälle zombied mind, üks neist oli mu trennikaaslane. Ma läksin nendega kähmlema, sest nad olid liiga ligidal et mõõka kasutada, kui ma lükkasin nad eemale, siis uni sai läbi.
Ma ärkasin 1 minut enne äratuskella....
Aga uni oli väga hea. Ma pigistasin pärast silmi kinni, lootes, et ma näen veelkord und ja see uni läheb edasi mu eelmise unenäo lõpust. Nii kahjuks ei juhtunud. Kahju.

Aga see oli mu imelik uni, vot.



Käisin täna, 23. Jaanuaril suuski vaatamas, käisime papsiga nii magistralis kui Järvel. Suuski ei ostnud, aga saime targemaks. Järvelt tagasi tulles nägin midagi šokeerivat. Ühe tüdruku taksikoer oli ära külmunud vist. Ta hoidis teda käes ja nuttis kõvasti. Koer ei liigutanud. Ma ei tea, see oli nii halb olukord. Oleks tahtnud teda aidata, aga mida ma seal oleks aidanud?
Midagi vast poleks saanud teha. Natuke aega kripeldas see, siis viisin mõtted mujale.

Ma enam ei kirjuta, niigi palju lugemist siin. :)

Au Revior!

Niiih... täna oli täitsa ok päev. Mõnus, chill.. Kuigi magatud sai vähe. Siis kui paljud suusafännid eilse hea suusapäeva entusiasmist ja sprindipäeva ootuses juba üles ärkasid ja vaikselt valmistasid uut päeva ette, siis kobisin ma alles voodisse. Ehk kell hakkas 8 saama. Aga ma ei maganud suusatamist maha. Ei ei, kuidas siis nii. Ma olin juba tsipa enne 11-st üleval ja klõpsasin puldist telku tööle, et kuulata mida tarka räägib Lembitu Kuuse. Oleksin endale hea meelega kärmelt ühe kohvi teinud, aga ei viitsinud ega jaksanud. Mu füüsis ei olnud nõus veel pingutama ennast.

Tsipa pärast kella kolme liikusin koju, et pessu minna. Mõeldud, tehtud!
Kui kodus pestud sai, avastasin oma targa meelega, et unustasin enda rätiku siili. Great!
Kui ennast kuidagi kuivaks sain, siis tõmbasin taas oma lemmikud villased sokid jalga (kuhu on kahjuks auk tekkinud).
Liikusin Marika poole suhteliselt märgade juustega, siis jalutasime tsipa koertega.

Teate, Marika ostis endale uued talvepüksid, -jope ja -mütsi. (Y) Täitsa kenad minu arvates.

Vahepeal jõudsin mõelda, et pole suuremat seltskonda pikka aega näinud.
Raunot nägin reedel, seda nii teel trenni, trennis ja isegi trennist tagasiteel.
Silveriga käisime snookrit mängimas. Mängisime 4 mängu kokkuvõttes sõbraliku 2-2 viigi mängude koguarvestuses.
Teisi aga pole näinud. Hope I see ya all soon.

Minu päevaga edasi...
Kui jõudis kätte õhtu, siis hakkasin homseks eksamiks ja kaitsmiseks õppima.
Eksami materjal läks niikaua hästi, kuni jutt läks megakeeruliseks. Nimelt alguses õppisin IT ajaloo ära, see on suht lebo, kuid hiljem tulid kõik need programmid ja funktsioonid sisse. Oi oi oi, see on aju suht krussi ajanud.
Vahepeal selle mõtlemise käigus tuli mul isegi rummikoksi maitse suhu. God damn! Hea asi, tahaks praegult juua seda. See oleks lihtsalt supper-lux!

Ja nüüd ma olengi oma päeva kronoloogias jõudnud nii kaugele, et kõik tähtsam on räägitud.
Pärast seda monoloogi oma päevast hakkasin taipama et väsimus võib ikka imesid teha. Selle all ma mõtlen seda, et ma kuulan praegult sellist laulu mida muidu ei kuulaks. Isegi tsipa häbi öelda, aga see laul on Sidur, Pidur, Gaas gaas :D
Somebody, please change my song :D
Tegelt selle peale sattusin ma tavaliselt kombel. Nimelt kuulan tihti youtubest muusikat ja panen ’related songs’ ja no sealt ta saigi minu praeguseks vaikuse tapjaks.

Niih see eelmine laul sai läbi ja nüüd kuulan järgmist laulu. Milline iroonia, et seal laulus on sõnda – Kui mina ütlen rumm, siis sina ütled koola.
Rummm.... kooolaaa...; Rummm... Koola!, Rumm.. Koola!

Ma arvan, et te loete mu kirjutatut homme, aga ikkagi sooviks teile kõigile Head Ööd!
Nagu mul väiksena ikka meeldis öelda : Good Night, Good Fight! :)

Tšau!

Niisiis, mõnda aega pole blogisse kirjutanud, aga täna 17. Jaanuari esimestel minutitel ma teen seda.
Niisiis, räägin enda arvamusest inimeste ja looma suhetest.

Inimesed hävitavad koguaeg süüdimatult loomade kodupaiku. Nt Artikas, kus jääkarudel ja morskadel muutub elu aina raskemaks. Nad võitlevad iga päev oma elu eest. Neil pole varsti enam kuskile minna, sest nende elupaika hävitatakse (elupaik = jää pealne). Kes seda teeb, eks ikka see kahel jalal kõndiv olevus, kes on loomariigi „kunn“ ja kõige suurem predaator (kiskja) – INIMENE!
Tegelt see on normaalne, et ühes ahelas on kõige kõrgem lüli, loomariigi valitseja. Kuid praegune seis on justkui diktatuur. Kõige kõrgem elab teiste arvelt, ükskõikselt käitudes, lähtudes oma huvidest (sellal aga teiste omasi mitte väga arvestav).
Aga kui keegi hakkaks niimodi inimestele tegema?! Hävitama meie kodusi, põletama maad me ümber, korraldama üleujutusi meie linnades, raputades me linnu maavärinaga. Siis tekiks inimestele üks küsimus – Miks just meie!?
Kui loomad on piisavalt intelligentsed, siis küsivad nad ise just sama.
Tegelikult kehtib looduses ju selline seadus, et tugevamad jäävad ellu. Kuid praeguses vastasseisus ei jää keegi ellu. Üks lüli hävitab teisi lülisi, sealhulgas iseennast. Kui loogiliselt võtta, siis peaks järelduma sellest seda, et kui võtta toiduahelas mingi lüli ära, siis sellest kõrgemal olevad kõik hävinevad. Eksole ju? Ja kui nii piisavalt palju välja suretada siis ongi kaputt...

Ärge pange tähele, ma lihtsalt olen täna juba 3 tassi kohvi joonud ja 4-s tass on mu kõrval, kohv on nii kuum et aurab, soe aur mis kohvist tuleb liigub lae poole. Kuid see eelnev tekst oli lihtsalt plahvatus mu peas, mida ma tahtsin visata paberile.

Muidu minust niipalju, et viimasel ajal on mind häirinud seljahäda. See on tegelt mind väga häirinud, selline väga vastik valu, mis tungib mu selga nagu kellegi käsi. Kui ma tõstan või kannan midagi, mis vähegi omab arvestatavat kaalu, siis on selg valus. Nt kui käin koolis ja läppar ripub üle õla, siis võtab selja ikka nii valusaks, et mingi hetk tahaks lihtsalt maha pikali heita. Proovin üle olla sellest, teen rohkem seljalihaseid ja valu peaks enam-vähem taanduma.

Mis siis veel? Hmmm... esmaspäev on eksam ja kodutöö kaitsmine. Hope I’ll do them well.
’Cross fingers’

Lõpetuseks ütlen jällegi ühe väga hea tsitaadi, mis mulle väga meeldib ja mis on minu arust tõsi.
„Parim viis enda lõbustamiseks on lõbustada kedagi teist.“ Ja nii ütles Mark Twain.
I think it is so ;)

Bye-Bye My friends.

Exam..

Kell on 7:31, on 11. jaanuar .

Paljud teist sätivad ennast valmis, et kooli minna, mõni veel siiamaani magab, mõni on pesus. Kujutan kui raske võib olla pärast pikka vaheaega hommikul üles saada. Tegelt mul endal on ka täna eksam, nagu teilgi, on ka mul vaja varakult üles saada. Õnneks ja õnnetuseks polegi tegelt mul vaja olnud üles ärgata, lasin non-stop ööläbi. Lugesin tsipa filo, õppisin eksamiks ja kuulasin Zaratzos Family laule ( Sinna kuuluvad : Sir Bennex, El Ninjo, G-Minuz, MC-B ja veel häid räppareid, see suht suur bande). Miks ma üldse nii kaua üleval olin, oli see, et ma ei saanud ülesannetest jagu, millega ma valmistun eksamiks. Pretty shitty, huh?!
Igastahes, kell pool 7 sain sellega hakkama, aga no magama ei kavatsenud ka minna, muidu oleks võimatu üles saada ja pea oleks uimasem olnud, kui praegult. Ehk oleks mõistus terasem olnud, ei tea ja ei saagi teada. Eksami kohta nii palju, et selle vast põrun, I’m pretty sure about that.
Kahju et täna ei saanud mõnda magusat und näha. God damn it.
Tegelikult ma olen väsinud ja ei oska midagi tarka öelda.
Peab täna päeval leidma aja mil magada, kuna homme on õiguses ka arvestus, selleks peab ka õppima. Ehk veedan täna/homme ka unetult?, ei tea tegelt, siis peaks täna päeval magama :D

Vanaema hõikas praegul : „Ega sa magama pole jäänud?“
Ma vastasin reipalt : „EIIIII!!!“ :D

Kell on 7:54, kohe pesen hambad ja nõud ära. Viin voodiriided, mida ma ei kasutanud, ära. Ja siis liigun trolli peale, et minna koju ja teha üks lõõgastav duss. Pärast seda ehk teen veel ühe kohvi endale ja tsipa pärast seda juba kooli poole liikumine...


By the way, sain öö jooksul ühe hea lause ka. Ei mäleta kust, aga lause jääb samaks. I Like It!
„Kui sa oled hea, on kõik su vastu head, aga kõik ju seda ei tea, et sa oled hea.“

Ciao.

Bytheway.

Väike lisa. Nimelt, taustaks käib Kanal2-e reporter. Kurat seal lastakse palju Koit Toomet. Jube jube jube, ta ei oska laulda, ta ainult iniseb. Ta on kohutav laulja (kui seda laulmiseks nimetada saab). Fakk, talle poleks küll aasta hiti auhinda andnud.

Vabandust kõik Koit Toome fännid, vaadake järgmine kord mind 2 minutit kurja näoga ja siis unustage mu jutt.
[Tegelikult ma palju tolerantsem, aga ma tundsin et pean selle välja elama. :)]

Ciao.

Kass....

Üks vana postitus, mida unustasin postitada.


"Väga lahe, kass tuli tuppa, kus ta tavaliselt ei käi.
Nüüd seletan selle lihtsa lause lahti, miks see nii eriline.

Ta tuli vaikselt, pikkade sammudega, et mitte liigset tähelepanu köita, samuti tuli ta hääästi vaikselt. Oli teinud juba oma 6 pikka sammu, kuni jõudis mu läpaka kotini. Siis ta ulatas oma pead ette, et nuusutada seda, aga kohe kui pani oma pea sinna vastu, siis nagu refleksina, tõmbus ta pea tagasi. Kohe pärast seda läks ta vastastikku objekti poole, milleks oli telekas. Nuusutas ka seda, ulatas ennast selleni. Nüüd ta läks uuesti teisele poole, läks tugitooli peale, sealt ronis diivani peale, ta uurib Lauri kingitud tiigrit, häästi hoolikalt. Ta nuusutas selle saba, ettevaatlikult. Kõik oli OK, ta sai edasi minna. Pani tiigrile käpa peale, sellisel hõljuval ja ettevaatlikul tempol. Sai käpa vastu, kuid siis ma liigutasin ja ta jooksis minema. Päris kiirelt isegi.

Unustasin mainida, miks ta tuppa tulek oli siis eriline. Eks ikka seepärast, et ta tavaliselt ei käi siin, ainult siis kui isa pole või kui ta on teises toaotsas. Ta pole eriline kassisõber ja arvatavasti kassid tunnetavad seda. Kuid see kassipoeg on muidu ka arglik, ei puutu väga palju kokku meiega, ainult jalgadel magavad.

Ps. Lauri, sa mainisid, et su kass läks selle tiigri peale närvi. Tead mis, minu oma ka. Oli näha kuidas ta saba hakkas liikuma, ja veel ägedalt. :)"


See on siis kirjutatud 25. detsembril, 2009.

Last days I've been through (described on those few lines).

Niih, leian praegult aega, et siia blogisse kirjutada. Ütlen ära need mõned asjad, mis minuga mõndade päevade jooksul on juhtunud.

Niisiis, täna lõpetasin oma pika seeria. Mis seeria?, nimelt selle, et ma jäin täna magama kell 1 öösel, mitte kell 4 või pärast seda, nagu see viimaste nädalate puhul on mulle harjumuseks saanud. Kurat, hea oli, puhkasin välja ja nägin 3-4 und öö jooksul. Awesome. Selle nimel tasub välja puhata.
Vähemalt mul tasub, sest unenäod on ühed väga head asjad ja annavad järgmisele päevale palju juurde (enamasti ikka head).
Tänastes unenägudes olid
1) Pidu sadamas, mis oli väga äge, see uni lõppes aga ühe näidendiga, kus olin peaosas. Näidendi teine peaosaline oli mingi tšikk, kellele kuulus pool mustamäge, sadam ja üüratu maja.
Sellest unest ma ei tahtnud mittekuidagi üles ärgata, kuigi sain magades aru, et ma unistan ja näen und. Õnneks see uni venis edasi, kui pikk mängufilm.
2)Jooksmist - Lihtsalt jooksin, lõputult, ma ei tea mille eest, aga ma jooksin kiirelt ja muretult.
3) Killerkoera - Mingi koer ründas mind, Evelini (õde) ja papsi. Kui koer meid hammustas, siis sai aja tagasi kerida ja saime uuesti ta eest põigelda või tagasi teda lüüa.
4) Nägin et rääkisin Marikale neist unenägudest. Tundus nagu oleksin olnud kuskil ülekuulamisruumis vms. Mingi hägune koht oli igastahes.

Täna lähen jälle varakult magama, ehk näeb jälle midagi ekstreemset.[ Paljud vist teavad juba kui sürreealistlikuid ja naljakaid unenägusid ma võin näha]


Hmmm... teine selline peamine asi mis toimus pärast eelmist postitust oli see, et teatud inimene keeras sitta mulle. Aga no mis teha, eks ta olegi selline. Kui miskit pole vaja, keerab sitta, kui miskit vaja, siis poeb. Sick of it. Aga mis sa teed, m õni peab lihtsalt teistele si**a keerama, eks siis ta saab rahulikult elada.
Aga no ma olen selle unustanud ja no vihates pole mõtet ka elada. [ But I will not forget it]
Eks jah, mida öelda. Ehk ühte vana tõde, mis kipub mõndadel vahel meelest minema -
Kuidas koer külale, nõnda küla koerale ;)


But I'm not angry at all, not anymore.

Ükspäev käisin Marikaga snookris. Mõnus mäng on. Tahaks mingi päev Lauri ka kutsuda snookrisse, aga mul sai raha otsa. Kuid eks vaatab, ehk leiab kuskilt. Ta ükskord mainis, et võiks minna mängima.
By The way, tegin snookris oma rekordi (hale, aga siiski minu taseme tipp) mängu lõpuks oli mul 57p.


Muidu on täitsa tore aeg praegu, paljudel on teist koolivaheaeg. Lucky bastards
Ma pean eksamiteks valmistuma. Peab kuidagi oma ajud tööle ja ragisema panema. Muidugi nad kuidagi ei taha. Praegult just võtan ette sellise toreda perioodi, et kavatsen nüüd mitu päeva järjest õppida.
Eksamid on 11., 18. ja 20. jaanuaril ning vastavalt on siis programeerimise, IT sissejuhatuse ja diskreetse matemaatika eksamid.

Mis siis veel?
Ega's palju midagi. Väsinud olen, ainult seda.
Homme lähen saan Anneriiniga kokku, läheme jõusaali, siis progremise õpsi juurde, võtan filo tööd koolist ära ja siis koju õppima, hurray. Kui veab siis ehk jõuan trenni ka.

Nüüdseks aga, arvan et olete lugemisest väsinud või tüdinud, mõni ehk ei viitsinudki lugeda. Teen siis kiire lõpu :

Kasutage kondoome siis ja kutsuge ikka õue ka.

Ciao.

Another day in paradise.

Teine jaanuar, see päev algas sellega et mul oli hull väsimus, nagu oleks puuhaluga pähe saanud.
Või midagi taolist. No olen uimane, ja tohutult. Kuid see-selleks.
Ärkasin lõuna paiku ülesse. Kui voodist püsti tõusin, siis mõne sekundi pärast olin taas voodis ja jäin uuesti magama. Seda protsessi kordasin ma 2-3korda hommikul. Uni lihtsalt tekkis tagasi ja voodi oli nii mõnus, soe ja pehme. Allusin oma tahtele ja läksin siis jällegi magama. Lõppkokkuvõttes ärkasin circa 1 paiku üles, vb tsipa hiljem.
Kui üles ärkasin, siis kohe kohe tuli vanaema koju. Hurraaaaa!!! :D
Tegelikult ta lubas juba eile õhtul koju tulla, aga no ei tulnud ja ei tulnud. Sain seetõttu nautida üksindust, sain kuulata kell 3 öösel valjult muusikat. Hell-Yeah!!!! (siin on mõistlikud naabrid, nad lubavad).
Kui olin ennast korralikult ülesse saanud ja pilgu enam-vähem sirgeks, siis pidin poodi minema. Vanaema andis 100.- ja pidin selle eest süüa ostma. Välja minnes ma vaatasin seda suurt lund ja imetlesin seda. Kui poodi jõudsin, siis viskasin korvi endale leiva, saia, kohvikoore, 2 pakki kalapulki, juustu, vorsti ja munasid. Mingid saiakesed viskasin ka. Ja veel jäi 7 krooni ja mõnikümmend senti üle. Päris hästi tulin sajasega toime. Kui liikusin poest tagasi poodi, siis jällegi imetlesin seda lumesadu ja neid pakse lumehangesid (mõnes kohas oli õlgadeni lumi!!! Tegelt ma arvan et ikka veel on seal nii kõrge lumi). Ma arvan et see lumi, mis meile osaks on saanud, teevad praegult olemise selliseks, nagu me oleks paradiisis. Täiesti fantast on see, kuidas laia paksu lund sajab koguaeg. Aeglaselt, aga sihikindlalt. Lund sajab aina juurde ja juurde. See on nii äge vaade lihtsalt. Viimati oli nii palju lund aastate eest, siis kui mõned teist olid hääästi väiksed ja mõned meist olid lihtsalt väikesed. Äge.
[Aga ma ei hakka siin nostalgitsema, siis kirjutaksin pikalt ja te ei viitsiks ära lugeda. Aga ma kirjutaks hästi ägedalt sellest. ]
Sellist lund on sadanud siis nüüdseks 8 päeva. Väga Chill. Kahju et mulle suusatada ei meeldi, muidu ma oleks vist eriti pöördes hetkel.

Panen lume kohta ühest lemmikbändi laulust ka sõnad :

Deep beneath the cover of anouther perfect wonder
Where it's so white as snow
Privately divided by a world so undecided
And there's nowhere to go

Tegu on siis Red Hot Chili Peppers’i loo Snow-ga

Muidu ma avastasin enda kohta, et tihtipeale on hommikul mina ja mu mõtted hoopis teistsugused kui õhtul. Kuid ma arvan et see on täitsa normaalne, seega ei vääri see siin vast pikalt rääkimist.

Nautige siis lund ja sõpru, minge õue ja tehke midagi head, tehke endal ja teistel tuju heaks.
Kellele lumi ei meeldi, siis mõelge sellele, et te näete ilmastiku tingimust mida mõni vend ei näe eluseeski. Ja vaadake kui palju seda korraga tuleb, SUPER!
ByTheWay, on aasta 2010.
Okei, lõpetan nüüd jahumise,

Ciao.