Helistasin too hommik Raunole üle, et mis kell ta siis autoga kohale kärutab, kas 1 või 3, minu õnnetuseks vastas ta et kell 1. See sundis mind kiiremini liigutama. Tegin hommikul jõudu ning seeriate vahepeal(iga seeria vahel 5min) tegin muid toimetusi. No 5 mintsaga jõuab palju asju teha - hambad pesta; nõud ära pesta; ase ära teha; riided selga ajada; mitte midagi teha - ja nii edasi.
Kui sai piisavalt tehtud, panin padavai kodu poole teele, et käbe pesus ka ära käia. Noh, ei teinud ka seda nii käbe, ca 15mintsa passisin duši all. Tulin duši alt 12:50 välja ja Rauno helistas, et kas ma olen juba valmis, vastuseks sai ta : "Eeeem...wtf?" (või midagi taolist), pea oli märg ja enamus kõnest ma ei kuulnud, kuid panin riidesse ja läksin alla.
Kiirustasin asjatult, sest Rauno jõudis ca 15minutilise hilinemisega. Sain selle aja vältel naabreid jälgida. Mind pani imestama, et niivõrd üürikese aja jooksul jõudis sealt 5-6 naabrit mööda käia. Pani mõtlema, et kas see oli juhus või pole ma lihtsalt seda varem märganud.
Kui Rauno jõudis, läksime Grissu maja ette, võtsime asjad peale ja asusime teele.
Rapla lähistel tegime peatuse. Seal nägime ~15 kena motikat - damn, they were nice!
Nüüd jätan 10 rida kirjeldust vahele, sest sealt pole midagi oodata.
Kui külalised hakkasid saabuma, siis hakkas asi vaikselt käima ka minema. Panime piibu püsti, mille me Grissule kinkisime. Tasapisi hakkasid inimesed alkoholi pruukima ja hakkasime mängima....seltskonnamängu (ei mäleta selle mängu nime) :)
Esmalt räägiks siis Grissu sünnipäevast.
Õhtu oli üsnagi chill. Tantsisime, väheke laulsime, kuulasime kvaliteetset muusikat ja olime lihtsalt mõnusad.
Hilisõhtul või varaöösel, kuidas kellegile, kolisime püstkotta ja istusime tsipa seal. Tuli seal sees küttis selle koja ikka parajalt kuumaks ja see tegi seal istumise suht mõnusaks, sest külm tuul ei häirinud enam üldse.
Vahepeal lõi Ott teel püstkotta oma pea ära. Plärtsti peaga vasu lauda.
Huul oli parajalt paistes ja ninast jooksis vahepeal verd.
Magamine oli ainus halb asi seal sünnipäeval, sest me magasime kõik külg-külje vastas ja seda kokkupressitult, külje pööramiseks polnud ruumi. Und seetõttu ei saanud, sest pidevalt suri kas käsi või õlg välja.
Unetuse käigus sai öösel päris mitu korda kuulda, kuidas keegi ropsimas käis, tehes seda kas üle rõdu ääre või siis natukene diskreetsemalt, minnes majast kaugemale.
Kui keegi vahepeal rõdul roopis, siis tuli silme ette pilt tüüpilisest USA filmist, kus suuremate joomingute käigus noored ropsivad nii akendest kui ustest välja.
Hommikul pea valutas. Seda, kas see oli pohmakast või külmast, ei oska ma öelda.
Kokkuvõtteks, oli täitsa tore sünnipäev ^.^
Reedene mäng
Mäng läks suhteliselt aia taha. Treenerit polnud, meeskonnas valitses juba teist mängu anarhia. Mängu lihtsaim element oli ära kaotatud - söötmine.
Vastaste ainus värav tuli minu pealt, magasin mehe maha. Kuid sain asja natukenegi heastatud, sest meie ainus värav tuli ka minu pealt (hokis oleksin saanud assisti).
Kuna väravavaht ei saanud ise väljalööke sooritada, siis panin tema eest ja pika palliga panin ette, kus poolik jätkas selle ründajale ning tema lõi värava.
Enesetundest
Viimasel ajal olen täheldanud, et mul on koguaeg paha tuju. Enesetunne on lihtsalt pidevalt väga s*tt. Tõstan häält inimeste vastu, kellelle vastu tavaliselt ei tõsta. Ei viitsi midagi kirjutada, ei taha õppida, isegi jalgpall ei paku huvi.
No üldiselt jookseb tase alla, ei tea kas seda klassifitseerida sterri alla või ei.
Selline tuju pole olnud päevi, vaid nädalaid. Kuid mis siin ikka halada, tuleb üle olla ja ise luua selliseid tegevusi, mis tooks ka hea enesetunde tagasi.
Tänane uni
Tänane uni oli suhteliselt mõnus, kuid nagu tavaliselt, ka imelik.
Olin mingi seltskonnaga merel, me hulpisime seal. Mingi hetk tundus, et need 3-4 kaaslast olid mu sõbrad, teine hetk tundus, et nad olid tuntud näitlejad. Kes nad olid, ei oska öelda, sest ei näinud kellegi nägu. Ujumine oli ka seal naljakas, sest me pigem kõndisime seal vees, ainult et pool keha oli vee all. Mingi hetk ma nägin, et seal oli väikene saar, midagi Alcatrazi sarnast, kuid see polnud vangla, mis seal saarel oli, ooo ei, seal oli Eiffeli torn. Keset merd! Ma ei uskunud oma silmi ning küsisin kinnitust, kõik vastasid, et näevad ka seda. Segadus oli suur. Järgmine hetk nägin suurt tankerit ning palju konteinereid vees. Tanker oli liialt kättesaamatu, et sellele ronida, seega läksime konteinerite kallale. Väga lampi asjad olid neis : Filmirullid, suured kiled, konservid jne. Täiesti seinast-seina asjad olid. Segadus süvenes sellega veel enamgi.
Kui seal sai piisavalt soritud, liikusime edasi ja järsku nägime maja, mere sees!!! Maja oli sama sügaval vee all, kui meie - ehk siis ca poolteist meetrit. Kõik majad olid tühjad, kui õudusfilmides olevates mahajäetud linnades. Läksime neid uurima ning järsku tulid meile ligidale selle "küla" imelikud elanikud.
Silmad pidid imestusest lõhki minema, et mis kuradima koht see selline on, et kõik sellised asjad seal toimuvad - vaatasin kõrvale ja nägin silti - Testiala.
... uni lõppes.
Hehhh, päris hea või mis?
Nüüd aga lõpetan, lähen koju sööma ja valmistan ennast tänaseks mänguks Raasiku FC Jokeri vastu. Loodan parimat sealt mängust.
Mäng toimub A'le Coq Mini Arenal/Sportland arena, kuna see väljak mulle mängimiseks sobib, siis loodan täna endalt head esitust.
Olge rõõmsad ja tegusad!
Ciaoooo!
