Tere!

Jällegi on käes aeg, mil võtavad paljud oma aasta kokku, teevad lubadusi uueks aastaks ja veedavad oma uue ja vanaaasta koos sõpradega.
Noo kokkuvõtlikult ja lühidalt on minu aasta olnud hea, äge ja mõnus. Ma tean et aasta oleks võinud minna paremini, aga oleks võinud ka minna halvemini. Üldkokkuvõttes oli jah siis hea aasta. Aasta alguses saime Marikaga ametlikuks paariks. Vot. Kevadel valmistusin eksamiteks. Tegelt eksamitega mingeid pingeid polnud, ei oodanud palju ja ei kartnud palju. Ainult mata eksamiga oli jama lugu, see ajas täiega närvi, ei osanud elementaarseid asju ja noh... (lause lõpp).
Suve alguses olid Lauri ja Marika sünnipäevad. Suvel veetsime palju aega Nõmme seltskonnaga. Tore oli, ikka veel on! Palju sai käidud Signe juures, kelle suur maja lõi algselt pahviks. Suur maja on kurat. Veetsime nendega aega ka vanakal, tegime vessut, vahel ka Männi pargis. Suvi möödus mõnusalt ja kiirelt. Peaaegu oleksin unustanud, see aasta sai ikka rannas ka käidud mõnusalt. Rannajalkat mängitud ja keha pruunistamas ning vees suplemas.
Suve lõpus toimus Signe juures ka suvelõpupidu, kõik olid pidulikes riietes, see oli väga mõnus, selline eriline tunne oli, kui kõik olid viisakalt. Poisid ülikondades ja tüdrukud kleitides. ÄGE!
Kui suvi sai läbi, siis tuli minna kooli. Teadupärast asusin siis TTÜ-sse õppima nagu ka Silver. See on väga mõnus kool ja selle raamatukogu on ka supper, seal veedan kooliajal ma ikka palju aega :)
Aasta lõpu poole olid mõnusad sünnipäevad, Signe ja Silveri sünnipäev ning Kareda ühissünnipäevapidu (Kutsa, Leinbergi ja Kristiina sünnipäev). Need sünnipäevad olid mõnusad ja meeldejäävad. Jõulud olid mul ühed igavamad, aga see selleks. Nüüd tuleb ju Vana- ja Uusaasta sõpradega, see korvab selle.

Uue aasta lubadustest nii palju, et otsustasin see aasta mitte midagi lubada (vb mu meel muutub täis peaga), sest siiamaani ma vist olen vaid korra lubadust täitnud. Nimel üks aasta lubasin et ma enam ei sülita(välja arvatud jalkaplatsil ja tõsise häda puhul). Okei, ütleme nii, et siis asjata ei ilasta.
Ehk lubame õhtul midagi ühist, koos.

Aasta lõpu ja alguse veedan ma koos sõpradega. Tuleb selline vaikne istumine Kilu juures, südaööks viime me oma tagumikud Nõmme mäele, et seal imetleda taevas susisevaid ilutulestikku. Pärast seda kobime tagasi Kilu juurde.
Nagu eestlastele kombeks, võtame me Kilu juures alkoholi ka ikka. (No kuidas muidu kari eestlaseid, kes passivad samas toas, lõbusaks muutuvad? )
Mina võtan vist Länsuga kahe peale viina ja enda poolt võtan heinekeni 6-packi ka kaasa. Loodame et ma siis väga pump pole. Vot.

Ps. Kui teil on täna kurb või miskipärast halb meel, siis viige see kohe minema. Laske veega alla või trampige lumme. Sest meil on ju selline lumi õues. Vaadake aknast välja. Nii paks lumi. Nii ilusat lumesadu ja lumekihti pole ju ammu Eestis näinud. See on fantast! Nautige seda, kuniks seda on.
Ma tänan inimest, kes soovis et Jõulude ja Uue Aasta aeg oleks lumi maas. Aitäh sellele anonüümsele soovijale! [Imelik õnnitlus?!]

Tore oli et te minuga see aasta olite, ma loodan et jääte ka järgmiseks aastaks!!
Head Vana-Aasta lõppu Teile!!!


Ciao.

Kahekümne üheksas detsember.

*HOIATUSEKS! – [ma olen väga väsinud ja siit ei pruugi midagi head tulla.]



Mitte midagi uut minu jaoks, aga ikkagi, natuke üllatav. Nimelt, täna vanaema ütles mulle et ma olen väga ükskõikne inimene. Tegelt, teatud aspektides ma olengi. Ma ei paanitse olukordades, kus pole vaja. Ma ei lähe närvi siis, kui see mingit edu ei too. Kas paanitsemine toob meile edu, kui miski on kadunud? EI TOO!! Kas närvi minemine toob sulle edu, kui sa ei tea mida tegema pead? EI TOO!!
[Tõin need näited paralleelina]. Minu näoilme muutub ainult tõsiste asjade puhul, aga näete, ometigi olen siis vist Pohhuistlik inimene.
Tegelikult minu jaoks on see tema vaatenurk, ja no ehk on ta lühinägelik. Füüsilised asjad pole ju nii tähtsad, et oma närve nende pärast rikkuda. Miks kurat peaks tegema seda siis mina? Ma hoian ennast pigem õnnelikuna ja ei lähe selliste asjade peale närvi.

Täna õhtu poole käisime Epu juures, traditsioonilisel istumisel. Tore oli, selline muljete jagamine ja lihtsalt rääkimine vanade klassikaaslastega. Suhteliselt tore oli.
Ps. Epp elas õpetaja kohta ikka kuradima heas majas. Suur maja, 2 WC-d, vist oli ka 2 magamistuba, saun, suur elutuba. Rohkem ei vaadanud maja kohta. Igastahes, igati mõnus elamine.
Pärast kui sai kodu poole sõidetud, siis läksin võtsin kodust läppari, et õhtu taas netis veeta.

Niisiis, kui kodus sai ära käidud, siis seadsin sammud Siili poole. Teadupärast ma käin alati jala. Seda seetõttu, et see on tervislik ja mulle meeldib nautida ilusaid ilmasid. Nagu ka täna, kõnnin ja vaatan lund sadamas. Vahepeal lendab isegi silma, aga ega see midagi hullu ei tee. Vaatan lumehelbeid, nad lendlevad aeglaselt, aga sihikindlalt, maa poole. Mõelge kui muretu elu neil on, neil ei ole probleeme. Nad ei pea tegema raskeid otsuseid. See ainuke otsus mida oleksid nad pidanud tegema, oli juba tehtud (ehk siis maale langemine). Oleks vaid ka minul nii kerge, et keegi teeb need otsused minu eest ära. No tegelt ma päris ei kurda ka, kuna muudmoodi poleks ju elul mõtet, kui me ise ei saaks valida enda saatust. Seda mis meiega juhtub kuu pärast, mis juhtub meiega aasta pärast, milliseks kujuneb meie pere tulevikus.

javascript:void(0)
Tegelt on ju elu lill, kaste seda vahepeal et see ära ei närtsiks. Kastke ennast värskendavatesse kogemustesse. Tehke asju, mida te varem pole teinud või mida te ammu pole teinud. Ostke asju, pakkuge endale vahepeal luksust ka. Ja muidugi olge rõõmsad ja naeratage.
Ciao.

Suhteliselt hea päev.

Täna oli minu jaoks hea päev, mitte just väga hea päev ka, aga no ütleme, et kesisest päevast ikka parem. Et lihtsam aru saada, jagaksin selle päeva 3 etappi, mis olid minu jaoks olulised.

Niisiis, esimene etapp, ÖÖ. See aeg, mil enamus teist nägid und ja olid siruli voodis, soojade linade vahel, passisin ma msnis. Alguses tekkis hull uni peale, aga siis kui Marika lasi mul riime ritta sead, siis läks uni üle ja olemine väga lõbusaks. 3 teemat mille puhul ma kirjutasin nö. Luuletuse, olid Kännuäbmlik, wc ja kolmas teema polnud nii kena pealkirjaga. Teie ilusa noorusepõlve puhul jätan viimase pealkirja ära siit. Hiljem kaasasin Silveri ka sinna, kirjutas ka ühe luuletuse sinna valmis.
Niisiis, peamine on see, et päev algas paljulubavalt ja hästi.
Magama ma jäin kella 5 aeg, tsipa varem võib-olla.
Teine selline väga positiivne etapp oli mu trenn. Varem ma lubasin iseendale, et ma nüüd pingutan iga trenn 120%, annan endast kõik ja võitlen väga palju. Nooo, nii ta trennis läkski. Jooksin, võitlesin ja no võtsin enamus olukordadest maksimumi. Eriti meeldis mulle see, et ma mängisin agressiivselt, kuid siiski mitte reeglite vastaselt. See tõi edu! Igastahes, trenn oli väga hea. Sain lõpuks nii ära väsitatud end, et mõlemad sääred kippusid krampi tõmbama.
Kolmas etapp oli seltskondlik üritus. Käisime kelgutamas, meid oli päris palju, seepärast ei hakka nimesid mainima. Pmst, ikka see seltskond, kes Nõmmel tihtipeale koos on. Kahju Marika, et sa varem pidid ära minema, oleks mõnus olnud, kui sa kauem oleks saanud olla :(
Aga muidu oli kelgutamas väga viis. Tegelt ega me palju ei kelgutanudki, asi kippus lumesõja poole.
Tegime kaks tiimi ja siis mõlemal tiimil oli 10 minutit, et endale „kindlus“ ehitada. Seda me tegimegi.Pärast tegime ka lumesõda. See oli väga lõbus. Ma vist ei olegi varem teinud sellist lumesõda, et teed seltskonnaga 5 vs 5. Äge oli. Selle käigus sai jalad ka ilusti soojaks ja mõnus oli olla.
Väga negatiivne asi selle sõja juures oli see, et mul kadusid võtmed ära. Lukustatud taskust. How can that be? Huh? Ei tea, aga igastahes jõudsin koju, see on peamine. Homme lähen uurin seda kohta, ehk leiab sealt midagi, kuigi sügavalt kahtlen.

Eks uusaastal siis näeb jälle!
Ciao.

Luule.

Panen neile kes viitsivad lugeda, ühe luuletuse. See lihtsalt meeldib.


Lõhnab nõmmeliivatee
heinamaadel, ümber talu,
ära peidad enese
samblasse, kesk kasesalu.

Seal, kus sipelgate tee
algab, lookleb üle palu
ja kus mõttes käiakse
kahekesi, paljajalu.

Seal siis lubad endale,
et ei enam eales tee
enesele, teistele
arutuna valu.


Tegelt mulle varem väga luuletused ei istunud,vaid meeldis ise kirjutada.Jah, ka mina, nagu enamus teist, on sahtliluuletaja. Kuid nüüd on asi muutunud, ma hindan neid rohkem ja leian neist iva.

„Raamat on nagu peegel. Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt vastu peegelduda ingel“
Üks tsitaat siis. Varem olin mina see eesel, kes vaatas ja üritas inglit näha. Nüüd olen vist ilusam ja targem ning näen peeglist inglit (A). Vot!


Loodan, et lugejatele meeldis. Kui ei, siis palun siiralt vabandust, et teie aega raiskasin.

Aga olge tublid ja kasutage kondoome!
Ciao!

Minu 2009 aasta jõulud ja muud.

Käes on jõululaupäev, see on päev mida paljud teist on oodanud. See on päev, mil inimesed tunnetavad, et võtavad rahulikumalt. Nad leiavad oma hingesopis selle hea külje. Kes seda vähem välja näitab, kes rohkem, see on iseasi. Kui küsida, mis seostub jõuludega, siis väikeste laste jaoks tuleb alati esimesena meelde jõuluvana ja et kingitusi saab. Need kes on natukene rohkem eluteed näinud, neile meenub jõuludega perekondlik koosistumine. Inimesed võivad teha jõulude aeg erinevaid asju, näiteks :
* Lähevad oma ema-isa / vanaema-vanaisa juurde, võtavad lapsed kaasa. Lapsed möllavad ringi, ootavad kuni saab kingid kätte, samal ajal valmistades oma luuletusi või laule. Kui keegi tantsib, siis pole ka viga. Need on klassikalised jõulud. Mul endal olid ka kunagi sellised jõulud, kui onu ja tädi tulid vanaema juurde ja siis meie oma perega läksime ka sinna. Kaks pere ja vanavanemad koos. Siis kui see nii oli, siis ma olin suhteliselt väike, aga ma mäletan ikka seda aega. Õppisin õega luuletusi pähe. Loomulikult ma väga ei viitsinud ju varem midagi õppida, siis küsisin õelt lihtsaid luuletusi. Üks kõige lihtsam oli selline :

Mina olen pisi pisi,
Ära minult salmi küsi. (ja siis tegid hästi moosivarga näo, et kergelt pääseda)

Hämmastav ju, et ikka mäletan, aga ma mäletan. Mäletan et ühed jõulud sain endale raske mudellennuki, ma olin õnnejunnis, mängisin terve õhtu sellega.

Nüüd kui ma olen vanemaks saamas, siis enam selliseid istumisi pole. Tegelt sellel on ka oma põhjus.
Sest kõik pered on nii lahku kasvanud. Onupojal on juba enda pisipere ja õde on ka oma kavaleri juures koguaeg. Aga homme, 25. Detsembril, teeme me väikese istumise. Me läheme oma perega vanaema juurde. Sööme kuuma jõulutoitu ja kartuleid. Siis saab enda kõhu ehedalt täis süüa, niimodi, et varsti ripub kõht järgi.
Perest ei saa tulla aga isa, kes on maal oma venna ja vanaemaga. Ma olin ka koos Eveliniga (õde) seal maal, aga me olime suhteliselt üürikest aega. Kuid me nägime peamise ära. Nägime oma vanaema, nägime oma onu, nägime milline oli seal remonditud vannituba. (te ei tea, kui hea on maal käia WC-s, kui enam ei minema külma WC-sse. Naisterahvastel on seal vast hullem.) Ja mis maal oli kõige peamine, me saime süüa vanaema LIHAPIRUKAID. Pole läinud mööda jõule, kui neid poleks. Tavaliselt saab neist ikka kõhu nii punni süüa, et pärast kahetsed. Aga no enam seda kahetsust pole, sest istuda sai soojal potil.
Kuid kahjuks on ka jõulude ajal neid, kes kaklevad vanalinna tänaval, neid, kes joovad ennast maani täis, neid, kes on üksi.
Kahjuks kuulun mina nende jõulude aeg sinna viimasesse gruppi. Mingit jõulude tunnet pole sees. Isa on maal ja õde on lasnas (peaks olema). Vähemalt hommegi [25. Detsember] oleme koos, kasvõi korra.

Kurb, et see aasta nii läks, aga mul tõstis tuju Lauri jõulukink. Lihtsalt fantast, no nii äge, isegi ta ema lõi kingis kaasa, ma jäin sõnatuks, väga äge kink oli. Ta kinkis mulle sellise Tiigri, mõnusa tiigri, pikkuselt on ta nagu kass, ainult saba, käpad ja pea on suuremad (ma võrdlen reaalse kassi mõõtmetega). Sellel tiigril on veel üks suur pluss, nagu detail, mis ta üldse nii ägedaks teeb. See on selle tiigri kuri nägu. Ma ei tea, see lihtsalt oli nii äge! Seda peaksite lihtsalt nägema, kuid läbi minu sõnade võite endale ettekujutluse luua. Kuid see pole veel kõik, Lauri ema tegi veel komme ka kaasa, ma ei mäleta täpselt mis nendega oli, olin vaimustuses ei pannud väga tähelegi, aga need on Rummi sisse kastetud kommid. Hahaha, alkohoolikud ja rummi fännid, läks suu vesiseks jah?
Teate, mul ka!
Ps. Lauri, väga äge kink. See aasta oli mul küll sõprade jõulukingituste jaoks vähe raha, aga tead, sinu pärast especially, ma üritan nüüd meelde jätta, et paneksin säästud jõuludeks kõrvale. Vot, see tõi minu jõululaupäeva rõõmu.

Aga pole siis midagi, loodan et Te sõite ennast jõuludeajal (teil on veel homme ka aega) paksuks ja uuel aastal hakkame siis koos alla võtma!

Head Jõulu jätku Teile!

Täna siis tulin maale

Halb päev?

Tegelikult algas päev hästi, ma olin rõõmus. Okei, esimesed emotsioonid päevast olid küll sellised pahurad, sest vanaema paanitses kergelt, et kas ma ikka jõuan rongi peale. Noo mu troll jõudis 20 minutit enne rongi kohale, aga ta ikka paanitses. Nojah, vanaema ikkagi, ju ta siis peabki palju muretsema. Noo, sain oma keha voodist lahti, kuigi tekist ma nii kergelt lahti ei saanud, ta rändas tsipa kaasa minuga. Kui enam-vähem ülesse oling ärganud, siis läksin sööma, aga kuidagi ei läinud toit alla, kuigi olin ca 20-24h söömata olnud. Kui tsipa sai hamba alla visatud, siis läksin peatuse poole, jäin trollist maha. Hea oli see, et järgmine troll tuli ca. 5 mintsa pärast.
Kui jõudsin Baltasse, siis vaatasin alguses rongi ja läksin tavavagunisse juba, aga siis mõtlesin ümber, et võiks esimeses klassis sõita. Vot, nii tegingi, mis siis et pilet oli 155.-, aga teate, ma ütlen et see tasus ennast ära. Seal olid rõõmsad inimesed. Ma istusin mingi 3 inimesega, jutu järgi oli aru saada et nad olid juristid. Nad olid sõbralikud ja vahepeal vahetasime ka paar sõna (häid ikka). Rongis passisin ma läpaka taga ja no tegelt muud ei teinudki, vahepeal jõin vett ka.
Kui jõudsin Tartusse, siis oli mul auto juba järel ja läksime Lõuna keskusesse, olin seal esimest korda. Suhteliselt suur ja mõnus pood oli, seal oli igasuguseid lahedaid poode. Ja selle koha tegi eriti eriliseks kaks asja. Esiteks – Seal olid sellised lahedad asjad nagu 4D kino ja keset keskust jää, kus sai uisutada ning Teiseks- See, et seal ei olnud tsiteerides A. Siimanni „Hõngivaid“ noori. Võib-olla Tartu lapsed on arenenemunad. Seal edasi läksime maale, kus ma passisin terve päeva arvutis. Vahepeal oli Musiga lahkarvamusi, kui nii öelda, aga seda ma ei lahka siin, kes on piisavalt uudishimulik, see küsib, kes ei julge, see ei saagi teada ja kellele ma ei taha rääkida, siis tema ei saa ka teada.
Päeva jooksul rääkisin msnis üle pika aja Karoga, suht hea oli temaga üle pika aja rääkida, samuti rääkisin veel Signe, Anneriinu, Rauno, Lauri ja Marikaga.
Aga mis siis veel, õhtu poole oli Länsu orkutis piltide kommenteerimise võistlus, kõik lükkasid järjest Kareda piltidele kommentaare. Mõned olid naljakad, mõned lahedad pildid.

PS.
* Ma pole siiamaani korralikult söönud, mõned mandariinid ja 2 pasteedi saia.
* Ma olen terve päev msnis passinud (mille kohta paps teeb naljakaid kommentaare juba)

Midagi siis Kutsa sünnipäevast. No jõudsime reedel sinna ja no siis läks kohe lahti, hakkasime seltskonda sulanduma. Alguses nagu eestlastele kombeks, et ollakse ikka vaiksed. Aga mida õhtu edasi, seda lärmakamaks ja sotsiaalsemaks see üritus muutus. Sünnipäevalt ma ei teadnud päris palju inimesi, aga no mis teha, tuli nendega tuttavaks saada. Suht säravad kujud olid seal. Näiteks Liisi, no temast oli kohe ära näha, et ta on selline organiseerija ja rahva ülevalhoidja. Väga kift ja energiline tsikk oli. Ta jõi ka ikka päris palju ja no vahepeal ta jäi kemmergusse magama. Aga temast nüüd kõik, ma teen ainult lühitutvustuse kõigele, mis ma siia kirjutan.
Siis oli seal sünnipäeval veel lahedaid inimesi. Üks vend lihtsalt magas koguaeg, no 2-st päevast magas ta poolteist maha. Naljakas või mis. Aga sellel oli tegelt põhjus ka, ta oli minuni jõudnud sõnade läbi haige. Siis oli veel üks autopede ( mitte halvasmõttes, aga see sõnapaar kirjeldab kõige rohkem suurt kirge autode vastu, loodan et keegi nüüd ei solvu). Ja siis tsikk kes minu ja Liisaga tantsis palju, tegelt ta tantsis üldse palju tol õhtul, tema oli Elise. Jah tõesti, ma tantsisin. Selle tagas Laua Viin, Saku Originaal ja Presidendi pilsner. Suht äge oli. Mulle väga meeldis. Kuigi ma ei usu et ma väga hästi tantsisin, aga peaasi et tantsisin. No siis toimus seal veel igast palju lahedaid asju : Filmi „Hangover“ vaatamine, sel ajal kui jõime ; Viktoriin – kus oli mu tiimis Elise ja Silver ( Kahjuks jäime neljandale või viiendale kohale (9-st tiimist), aga peamine on ju osavõtt –like they say :) ; Siis oli karaoke, alguses laulsid Leinberg ja Kilu seal, aga mida aeg edasi, seda rohkem seal vahetus (laulu)rahvas, kuid pean mainima, et Kilu oli seal vist kõige rohkem ;
Teisel päeval võtsime sauna, no kurat mõnus oli, kuigi see tegi väga uniseks, aga hea oli. Kahju ainult et saunatemperatuurid olid suhteliselt kesised (70-80kraadi). Aaa... unustasin mainida, et kahjuks läksid Signe ja Janet esimese päeva öösel/varahommikul koju ära, kahju, sest Signega oli väga hea rääkida seal – Mõistlik inimene oled.
Teist päeva alustasime kerge peavaluga, nagu oli ka oodata. Selle üleelamiseks pean tänama oma parimat sõbrannat Länsut, kes jagas minuga oma Gini, no see niitis peavalu ära nagu ma ei tea mis. Nagu vikat.
Teisel päeval sai pealekas otsa. Jube, sest siis pidime jooma viina veega, see polnud väga hea, aga joodav. See maitses täpselt nagu soolavesi. Hiljem tegime (Elise, Länsu ja mina) selle koksi natukenegi rohkem nauditavamaks. Vahepeal jõime seda viina ja vee koksi viina ja mahla koksiga, kui see otsa sai, siis jõime viina peale veel Gini ja õlut, vaheldumisi. Hiljem jõime veel Nipernaadit, see oli vist Länsu oma, aga ma võin eksida. Sellele oli pealekaks meil poolelitrane Nestea.
Siis täna jõudsime koju, sõitsime kellegi autoga. Juhti pean kiitma, minu arust sõitis mõistlikult ja loomulikult selle pärast, et ta üldse viitsis 3-le purjus inimesele järgi tulla ja neljas viia edasi pidutsema. Autoga sõites oli vaid üks probleem – Seal oli liiga palav. Istmesoojendused kütsid nii üles et pani lausa higistama ja kergelt ka tegi olemise halvaks. Jõudsime natuke pärast nelja Mustamäele ja sellega oligi meie äge nädalavahetus lõppenud. Peaks mainima et nii head sünnipäeva pole ammu olnud. Aitäh teile!


Kui rääkida hingelisest rahulolust, siis mulle tundub et ma olen nö üksik hunt. Sest ma olen tähele pannud, et mul on alati hea olla, kui ma olen üksinda, muusika käib ja lihtsalt oled. Kuidagi väga hea on praegu olla. Kuigi ma olen mega väsinud, olen ma siiski üleval praegu, et nautida seda hetke, sest kui tihti ma ikka saan niimodi kodus vaikuses olla. Soovitan soojalt kõigile võta vahepeal aeg maha ja olla. Lihtsalt olla ja tunda ennast vabalt ( või mediteerida, see aitab ka sellise hea tunde juurde). Kuigi see võib panna üksikult tundma, on see miskipärast hea hetk, mida ma praegu naudin. Taustamuusikaks käivad mul sellised rahulikud laulud, sellised mida on hea kuulata.
Peamiselt 5 laulu, mis koguaeg ketravad siin on :
Evanescence – My immortal; Reamon – Supergirl, Tonight, Star ja Mick Jagger – Old habits die hard.
Tundub et ma olen praegu õnnelik oma seisuses. Kahjuks pean lõpetama, kell on juba 20:39 ja ma pean Marikaga 9 kokku saama, kuid ma pean veel pesus ära käima, nii et pean lõpetama, sest ma olen jälle hilinemas.

Oma mõtete avaldamiseks kulus mul circa pool tundi.
Kallistage siis üksteist ja naeratage, sest naeratusele kuulub võim.
Üks tsitaat, mis mulle meeldib, mis on naeratuse kohta on -
„Always remember to be happy because you never know who's falling in love with your smile.“

Ciao.