Just nii nagu pealkiri ütleb, võin küll öelda kõik lihtlausetega ja igavalt, nii et tõeline mõte jääks enamustele arusaamatuks.
Hommikul ärkasin vara. Sõin grillliha, maitses hää. Olin terve päeva kodus. Õhtul käisin poes, tore oli. Üldiselt on palju asju juhtunud. Äge.
Hmmm.... niimodi juhtub igakord, kui ma teen blogi lahti ja olen valmis kirjutama. Ennast avama neile, kes võtavad vaevaks seda blogi lugeda. Muidugi on võimalus lihtsalt rääkida ja põhimõte taustaks jätta nende lausete keskel, mis teevad sissekande pikaks ja pealtnäha huvitavaks.
Kahjuks pean endale tunnistama, et seda ma vist olengi siin teinud. Nagu blogi nimipealkirjaski, räägin palju... aga ei ütle pea midagi.
Kuid ma teen katse. Proovin midagi "öelda", mitte lihtsalt "rääkida".
Viimasel ajal olen ma tihtipeale vaadanud peeglisse ja mõelnud, et kas selline ma tahangi olla või selline olla on lihtsam. Küsimus on sellest, et ma tihtipeale valin alati olukordadest lihtsaima variandi. See on näiteks üks põhjus, miks ma TTÜ'd ei lõpetanud. Ma ei saanud ainepunkte vähegi raskematest ainetest kätte, seda seetõttu et panin rõhku arvutis õppimisele. Kui tuli aga raamat kätte võtta ja pühendada paar tundi vaimsele pingutusele. Tähtsam oli resultaat - oma punktid kätte saada ja kõik. Vahet pole kas saavutan selle õppides vähem või spikerdades. Endale teadustades, et see on vale, lasin ikka samas tempos edasi. Muidugi ajas see ka ennast vahel närvi, kuid no lihtsam oli pingutusteta tee valida.... tol hetkel.
Muidugi lõpuks tuli see tulemustes välja. Raskemad ained, mis eeldasid iganädalaselt mitmeid töötunde ka kodus, neid ma ära ei teinud. Näiteks Füüsika I ja Mat. Analüüs.
Kuid nüüd ma arvan ja loodan, et ma olen parem inimene. Kaitseväes ma lubasin endale, et võtan kokku ja panustan rohkem õppimisele ja arengule, ma annan endast parima, et saavutaksin seda. Kuigi laiskusepisik on mulle sisse integreeritud, proovin seda talitseda :)
Esimene kõva pähkel siin on kaugõpe TTK's. Kaugõpe tähendab 60% rohkem kodutööd, kui päevasel, But I can Handle this. Esimene nädal on möödas, nüüd saan pureda koduseid töid, back-up variandina kasutan Rauno ja ta materjali abi, kuid loodan, et seda ei juhtu (erandina füüsika konspektid, sest neid meil ei õnnestu saada).
[See on lubadus iseendale ja enda lubadust murda ma ei taha, sest see on ülim patt.]
Minu teine eesmärk kooli koha pealt, on saada järgmiseks aastaks päevaõppele. Tuleb lihtsalt 100% oma kava ära teha ja võimalikult heale keskmisele hin
Hmm.... ma siis mainin ära ka tänase päeva nagu see alguses on tehtud, aga veits pikemalt.
Ärkamise kohta ma tegelikult ei tea, kas oli vara või ei. Tean ainult, et olin päris väsinud ja ei tahtnud kuidagi voodist välja tulla (järelikult on ju vara). Kuid mõne aja jooksul sai enda silmad lahti aetud ja verigi vähe rohkem käima. Kui oleksin täna üksi kodus olnud, siis oleksin taas kella kahe või kolmeni maganud, sest selline poolväsinud tunne oli sees (kuigi olin juba 10 tundi vähemalt maganud). Siiski, oli Marika mu kõrval ja ta oli ka just ärganud, seega ei saanud edasi magada. Hommikutervituseks ma edastasin talle just enne ärkamist nähtud une, et see mul meelest ei läheks.
Kahjuks enamus und läks meelest, kuid ütlesin talle, :"Ma nägin unes, et ma lugesin lehest 8 langevarjuri surma kohta. Kellegil neil ei avanud hüppe ajal langevari."
Imelik uni....
Kuskil lõuna aeg sai otsustatud grill-liha tegemine ahjus. Lihatoote nimi oli Route 66 ja maitses maru hästi. See nägi välja ka nagu kuskilt ameerika filmist, suur, pruun ja isuäratav lihatükk...... delicious.
Paralleelselt lihaküpsetusega tahtsime üle pika aja piibutada, kuid vooliku puhastamise käigus tuli väga palju mustust sealt välja. Lausa raske kirjeldada, kui palju. Alguses oleks justkui naftat sealt välja tulnud. Selline süsimust vesi. Seda sai seda kordamööda puhastatud umbes veerand tundi ja ikka leidus voolikus mustust. Selle peale loobusime oma plaanist teha suitsurõngaid ja nautida piipu.
Ei läinud kaua aega, kui kell oli 4 ja Marika hakkas kodu poole sammuma. Mina jäin koju ja vaatasin terve õhtu "How I Met Your Mother'it".
Pean mainima, et see on väga hea sari ja vaatasin peaaegu 4. hooaja lõpuni, aga pool 10 õhtul ma tundsin ennast järsku nii tühjana. Et kuradima tolgus olen ikka, terve õhtu kodus passinud ja oma läptopist kaugemale, kui 100cm läinud vaid korra. Seda ka vetsus käimiseks.
Siis otsustasin, et pean välja minema. Läksin Rimisse. Kuigi tõesti mingit soovi ei olnud endale midagi soetada... Kujutate ette väikest last, kes tahab poest kõike? Vot ma olin selle väikse lapse vastand. Isegi Coca-Cola jättis mind maru külmaks. No lihtsalt ei tõmmanud. Samuti ei tõmmanud saiakesed, kummikommid, krõpsud, lihapallid, piim, kohukesed.... ehk siis mitte miski, mida ma tavaliselt poest soetan, kui sinna lähen sihita. Kuid täna oli see minek vähe teistsugune, sest ma ei läinud sooviga endale miskit hamba alla saada, vaid tahtmisega kodust välja minna.
Pärast lettide vahel tiirutamist otsustasin tervisliku ostu kasuks. Võtsin ananassimahla ja 3 mandariini, mis müüdi apelsini pähe ja sain seetõttu nad 20 sendiga. Järjekorras seistes nägin sõbrannat, keda pole ammu näinud. Sain talle pärast ostu tšau öelda ja lehvitada. See tegi mu poeskäigu veel paremaks. Tagasi sai kõnnitud aeglases tempos, sest Siilis on õhtul väga mõnus kõndida( ärge mõelge, et paneelmajade vahel naudin kõndimist. Sõpruse puiesteest Tondi poole jääb mõnus piirkond, kus on eramajad). Hea mõnus vaikne kant, mille tänavaid mööda kulgesin vaikselt kodu poole. Koju jõudes oli olemine vähe parem, sest see oli esimene kord, kui täna väljas käisin ja sain veel ühe hea tervisliku ostu ka teha.
Ütlen ühe hea lause, mis vahel edasi viib.
Werner Erhard - "Well, fool is probably not down very far from where you are if you're worried about it."
Ja nii on.
Peace out. Ma nüüd lähen lõpetan oma päeva ära ja lähen vaikselt tõmban kerra.
Head ööd!
Sunday, September 18, 2011
Saturday, May 28, 2011
Rutiin jätkub, aga kerge vaheldusega.
7. mai - 6. päev
Päev nagu iga teine siin. 3 meest ärkab, et teha valmis hommikusöök -> jagame kätte hommikusöögi -> peseme nõud ära -> teeme lõunasöögi valmis -> natuke istume, kui jõuab -> jagame toidu sööklas inimestele ära -> puhastame nõud ja valmistame ette õhtusööki -> õhtusöök on valmis ja jagame selle taaskord laiali -> peseme taaskord nõud ja läheme telki magama.
Hea on see, et ilmad lähevad aina soojemaks ja soojemaks. Homseks, emadepäevaks, lubati eriti sooja ilma, kohati kuni 20 kraadi. Hea, et Lõuna-Eestis passime, siin ilm vähe soojem tavaliselt.
Õhtul enne magama minemist sai jälle rms Virro sisse smuugeldatud õlu juua. Kurat, see on nagu super. Elu sees pole õlu nii hea olnud kui kahel viimasel päeval. Halb uudis on see, et kahjks said need õlud nüüd otsa. Hea uudis on aga see, et uued õlud juba ootavad, vaja ainult ära tuua ^-^. Telgis liikus ringi ka "rahupiip", mis tõi telki päris hea lõhna sisse (poleks uskunud, et kunagi selle kohta nii ütlen). Pärast 'Aleksandritele' otsa peale tegemist sai päris palju nalja. Kõht oli ikka pikka aega kõveras. Päeva killu pani rms Nääme maha. Ta rääkis oma sõbrast, kes käis politsei- ja piirivalve koolis. Kui ta oli selle kooli ära lõpetanud, siis ta ei tahtnud politseisse minna, vaid ütles :"Pohhuij, ma lähen ehitajaks!" Paljud telgis pahvatasid naerma selle peale. Tsiteerides Vahtrat - LolWhat!!
Muidugi sai seal veel nalja. Turu tegi seal mingit imelikku rituaali. Oli vähemalt pool minutit selg sirgu ja näoga üles, nagu mingi kurivaim kahtlasest filmist võtaks ta hinge ära. Böhöhöhö.... see oli suht koom. Samuti oli naljakas see, kuidas veepudel pimedas telgis lendab. Asja raskendav asjaolu oli see, et kellele sa selle pudeli viskad, talle näitad valgust näkku. Hah, päris häid näoilmeid tuli sealt välja.
Üks jama asi ka. Olen oma rätiku ära kaotanud kuskile. Have no f...ing idea where it may be. Päriselt ka. On ainult kolm kohta, kus ma olen olnud - Köök, saun ja telk - ning kuskil pole seda. Mida öelda, oskan vast asju haihtuma panna.
8. mai - 7. päev - reservini 19 päeva
Täna ärkasin taas kell 7 alles üles. Pole 4 päeva järjest olnu varajane ärkaja, kes teeb pudru valmis. Peab ütlema et päris hea tunne on olla puhanud. Esimesed päevad, kui sai vara ärgatud, siis tekkis küll hommikul ikka paras uni. Selline, et kui soenduse lähedusse satud, siis olen magav kott mõne hetkega. Peakski homme ärkama varem, on ka teiste võitlejate suhtes natuke ausam siis. Täna muidu, terve ennelõuna, kella 9-st või tsipa varem läksin välja asju hakkima ja sain 12ks valmis, enamus aja puudus mul särk seljast ja nüüd olen punane nagu vähk. Nii esi- kui ka tagaselg. Samuti saavad käed ja nägu päevitada. Kuigi meil keelati see ära, proovin siiski niipalju nähtamatuks jääda, et kellegile oma päiksevõtuga vahele ei jääks. Tahaks ikka rannahooajale vastu minna nagu paljud teist tsiviilis - kerge pruuni jumega.
Täna alustasin ka kerge paastumisega, sest viimasel ajal on liiga palju söödud, võrreldes sellega, mis energiakulu tuleb. Ühesõnaga või siiski lausega, ei taha ennast päris paksuks ka süüa. Nüüd söön kõvasti vähem, kui harjunud. Kuigi tuleb öelda, et kiusatus igast jama suust sisse ajada on suur. Noo toome näite. Kui su ees on pakk juustu ja saia(ning saiagrill), krõpse, marmelaadi, küpsiseid, saiakesi, apelsini, shokolaadi ja muud tavaari, mis hästi maitseb. Kui see ees on, siis on väga raske tuimalt mööda kõndida. Kõht ju lausa karjub :"Toida mind kõige hea ja paremaga!" :) Aga ei, ma pean vastu ja ei söö üleliia.
Sain esimest korda oma õele soovida 'Head emadepäeva'. Jeiii.... Muidugi ei unustanud ma ka vanaema ära.
9. - 11. mai - viimase seisu järgi on reservini 16 päeva
Vahepeal on lahedaid asju kuuldud. Näiteks kuulsin taaskord Turu suust, et ta on bisnisman. Siis kui me autojuhikursusel olime ja koos autokoolis käisime, siis ta kord mainis ka seda. Ja ka seda, et seetõttu on ta mendis käinud. Seisis seina ääres ja tehti selline pilt mis tuleb raudeslt mängufilmidest meelde. Inimene seisab seina ääres ja selja taga on pikkuse mõtmiseks pandud nii-öelda seinajoonlaud ( ausalt ka ei oska midagi paremat selle kohta öelda). Aaaa... ta ärist ka siis veits. Noo see vahendab reklaamijaid. Need kes flaiereid jagavad ning rattaga ringi sõidavad, reklaam peal. Selline töö, mille eest vaevu mingisugused kopikad kätte saab. Suht palju sai seda kuulates, sest ta rääkis ka seda, kuidas ta seda töökutset levitab. Spämmiga. Rääkis kuidas seda spämmi laiali levitab ja kuidas tulevad vahel vihased meilid vastu.
Kui seal juba enda avamiseks läks, siis rääkis ka teine reamees seal, et tema hobi on klubis, kaine peaga, naisi lantida. Kahtlane hobi ütleme nii, aga kõigil ei peagi ju samad huvid olema. Kuid jah, naisterahvad, mõne jaoks olete te klubis hobiorbiit ;).
Esmaspäev, ehk siis 9. mai, oli minu huviorbiiti sattunud uni, sest olin terve päev rampväsinud. Väsimus tuli sellest, et hommikul olin ma see õnnelik, kes kell 4 hommikul ärkas, et põletid tööle panna. Teine õnnelik ärkaja oli Leist. Tema juba magas mingi hetk ära, aga ma ei teinud seda. See maksis päeva jooksul kätte, sest jäin lambistel hetkedel magama ja jube tuim olek oli sees. Vahepeal jäin isegi kükakil olles magama ja ärkasin selle peale üles, et kukkusin magades pikali. :)
Üks päev räägiti meile, et meie vabariigi peaminister külastab Kevadtormi. Uskumatu! Ei tegelt, siin oli palju naljatamist selle koha pealt, et ta tuleb. Ta pidi meie sööki mekkima tulema ja siis pidi kõik timmis olema. Lauad pidid koguaeg särama, isegi siis kui keegi natuke suhkurt maha ajab, pidi see sealt hetkega kadunud olema. Kõik pidi nägema välja nagu naiivsed inimesed oma roosade prillide tagant näeb. Aaarghhhh.... nagu EKV's ikka on. Kui kõrge ametnik tuleb, siis poevad nii perse alla, et..... . Lõpetage see lause ise nii ilusalt või inetult, kui ise tahata, ma oleks vast selle teise variandi valinud ja midagi tobedat öelnud. :)
Lisaks peaministrile, on meil siin territooriumil veel külalisi. Köögi telgile on need uued residendid suht lähedal. Muidugi on seal nii poisse kui tüdrukuid. On kaks gruppi, ühed nooremad, teised vanemad. Nooremad on välisel vaatlusel kuskil 14aastased, vanemad aga 17+. Seal on ka tüdrukuid, kes ajavad ajateenijad suu vett jooksma,mitte et nad ilusad oleks, vaid sellest et ajateenijad passivad enamus päevast tühja ja lasevad oma peal töötada (otsustage ise kumbal). No minu arust seal üks enam-vähem tüdruk on, teised ei kuulu kuskile. No üks tüdruk nägi juba 30 meetri peal jube välja, mida sa siis veel temast tahad. Siin ei tule kõne alla ka see klassikaline lause, et sisemine ilu on tähtis :).
Tegelikult on ju tore naissoost olevusi ka näha, selle mundriparaadi kõrvale, seda ma maha ei salga. Kid on marunaljakas, et neile pandi keeld peale, et nad ei või ajateenijatega suhelda. Siin kardetakse midagi väga hullu vast, aga no ütleme nii, et keelatud vili on see magusaim. Osad juba käivad väikestel visiitidel öösiti, nii et keelusõna ei tule siin kõne allagi. Ütleme ka nii, et need tüdrukud on ise ka provotseerivad. Kui nad tulid, siis panid kohe KontrollLäbilaskePunkti[KLP] seal olevate tunnimeestega juttu ajama. Seda sai teha niikaua, kuni sinna liialt ajateenijaid kogunes ja see ära keelati. Muidu nad on siseviimistlejad mingist Tartu kutsekast ja peaksid olema viimasel aastal. Seega ei imesta, et nad vähe lõdvema suhtumisega siin on. :) Muidu jah, nad on siin veel 5 nädalat, ehk siis pärast meid passivad ikka veel siin :P.
Meeleolu hakkab kergelt alla minema. Seda seetõttu, et liiga paljud vennad siin passivad tühja ja ei tee essugi. Vaikselt hakkab lausa vihaseks ajama, sest see võtab endal ka tööisu ära ja varsti ei viitsi ise ka väga palju rabeleda. On paar inimest, kes selle koha pealt hoiavad aga motti kõrgel - Leppik, Traks ja Leist. Kaks esimest teevad koguaeg palju tööd ja ausalt öeldes, ei kujutaks ette, mis siis oleks, kui nad ei teeks. Jääksime vist toitudega hiljaks või siis jääks need tegemata. Ei tegelt, teise variandi eest saaksime ilgelt sumakasse ja selllel ei laseks me juhtuda. *Kelle jaoks on sumakasse saamine uus väljend, siis see tähendab seda, et saaksime sõimata ja karistada.
Heaaaa uudis ka veel. Ma võtan päikest ja teen seda mõnuga. Paar korda on tehtud märkus ka, näiteks - Päike võtab hästi, jaah?!. :)
Kuna avastasin praegult taskust märkmiku, kus on paar lauset kirjas, siis ei lõppe see sissekanne veel.
*Eile sügasid Are ja tema eeskujul Leppik oma mune surveõhuga. Panid toru otsa püksi ja puhusid. Külm ja hea variant või mis?
* Turu korjas võililli, et need Männili eest, et need ühele kenale naisele anda, kes töötab kaadris. Alguses kõik arvasid, et see on nali, aga ta tõesti andis need lilled üle. Männil peitis ennast kuskil laudade taga selle ajal ja muutus punasemaks, kui mu päikest näinud käed ja naine muutus veel rõõmsamaks.
Toidu jagamise ajal ütlesid kaks kutselist sõdurit, ehk kaadriväelased, päris head laused, mis väärisid üleskirjutamist.
1) Mina :"Kas tee või kohv?"
Kapten ??? :" Eeee... ma võtan kohvi, teed joovad ainult inglased ja pederastid"
2) Tundmatu kaader räime konservi kohta "Oi bljätt, mis asi see veel on?"
Naljakas oli ka see, et üks päev ütlesid kaks lipnikut :"Arva ära kellel liiter viina on?" ja liikusid naerdes edasi. Järgmisel hommikul, samad tüübid:"Kurat, pohmakas on!"
Vaatan nüüd ringi, ehk saan kuskil midagi teha. Ciaoooo!
12.-15. mai - reservini 12 päeva
Pole taas kaua siia arvuti taha sattunud. Osati seetõttu, et pole väga millest kirjutada (kas pole märkmeid tehtud või pole juhtunud paljut), samuti ka selle tõttu, et väikese time-outi ajal ei viitsi oma raali välja võtta ja seal klõbistama hakata. Nüüd, aga kui ma siin olen, üritan ära rääkida need mõned naljakad asjad, mis on vahepeal toimunud, loodan neid kronoloogilises järjekorras üles märkida.
Alustagem ühe naljaka teadmisega, mida ma sain Leisti käest teada. Õhus oli teema sellise MTV sarja kohta nagu "Dirty Sanchez". Ma rääkisin, et need vennad on suhteliselt opakad. Lasevad endale telliseid pähe visata ja teevad enda meheaule seal palju piina. Sain teada, et selle kohta on ka film, siis ma panin selle peale naljaga :" Mis nad seal siis nii erilist teevad? Keegi laseb oma m*nni otsast?". Nii naljakas kui see ka polnud, tuli arutelu, et vist lasi jah või vähemalt vigastas seda päris kõvasti. Oiii joppa kolla - lollid inimesed :). Aga nüüd selle juurde, mida päriselt tahtsin mainida. Sain teada Dirty Sancheze tähenduse. Noo seal läks Leistil muidugi arvamus lahku, ei mäleta kahjuks kellega (vist oli Turu või Traks). Üks ütles, et see tähendab seda, kui paned endale sõrme tagumikku ja siis tõmbad oma magavale sõbrale kakase sõrmega vuntsid. Teine ütles, et see on see, kui sa lakud teise tagumikku ja sul jäävad vuntsid. Erilist vahet pole, haiged on mõlemad variandid. Esimene on isegi naljakas (mida aga ei soovitaks kellegil teha), aga teine ... . Nüüd ma vähemalt võin öelda, et midagi ma olen EKV-st õppinud. Tean mida see Dirty Sanchez tähendab (aga ei tea kuidas seda kirjutatakse :]).
Õhtul enne magama jäämist sai naerda. Nimelt, kui ulatusin salfakaid otsima ja panin lambi põlema, siis avastasin et Traks kuivatab elektrikilbi peal oma sokke.
Niisiis, jõuab järgmise päeva juurde. Nagu meil viimastel päevadel on tavaks saanud, loeme telgis Kroonikat. Toome seda kõrval olevast majast, kus inimesi hetkel ei ole, seal käib remont. ajakirjad on aastast 2009 ja 2010. Ühes numbris loed, kuidas on jälle kuum paar, kes on teineteist leidnud ja abiellub, järgmise aasta omas, aga kuidas nad lahutavad. Ainus pluss on selle ajakirja juures naiste pildid. Mees metsas ja 2 nädalat pole naisterahvast näinud vaatab neid küll ja küll. Kuigi kui juba 4 tükki läbi loed, siis enam ei viitsi neid võtta, ei tõmba enam.
Luts ütles telgis ajakirjade kohta :"Nooo... mis elul viga, kui saad postile ajakirja kaasa võtta?"
Leist lasi aga vastu :" Kaua sa ikka kõvana hoiad! :/"
Muidugi on neil ajakirjadel ka teine meelelahutuslik pool, kui vesise suuga kenade naiste piltide vaatamine. Seal on marunaljakaid jutte sees. Kuna ma nimesid täpselt ei mäleta, siis räägin suvaliste toredate nimedega asja ümber. -> Mari otsustas oma cracki-sõltuvusest lahti saada ja läks võõrutusravile. Võõrutusravil avastas ta aga, et tema abikaasa Mihkel on ka crackivõõrutusel ja veel samas kliinikus. Ja nii edasi, ja nii edasi, jaa niiii edasiiii. Kui vaja seltskonnale head tuju ja naerunägu tuua, võtke Kroonika kätte ja lugege -Kõmu- sektsiooni. :)
Järmisel päeval pidin varem ärkama ja olema see, kes paneb põletid tööle. Minuga koos ärkasid Leist ja Leppik, aga see ei oma üldse järgnevas lõigus tähtsust, see oli pigem niisama kirjutatud, et te nüüd kaks rida rohkem loeksite. Igatahes.... see varem ärkamine tegi seda, mida ta on ka eelnevatel kordadel teinud. Enamus järgnevast päevast olin zombie. Parandan, nagu zombie. Näiteks, kui sööklas enamus olid käinud ja sain korra maha istuda, siis jäin magama, kuigi ise olin toidujagaja. Terve päeva lasin samas tempos. Kui kuskile mugavalt jäin ennast tundma, siis silmad vajusid. Neid hetki tuli õnneks(või kahjuks) vähe. Päev oli tegus ja huumorit täis. Päeva nael oli see, et Turu leidis surnud konna. Seda ta niimodi ei jätnud. Ta ütles meile, et ta palsameerib selle konna ära ja matab ilusti maha. Vahepeal ajas teda Luts taga ja ütles, et viskab ta konna minema. Turu aga pani väledalt eest ja peitis konna mõneks ajaks ära. Mingi hetk aga hakkas pihta konna matmiseprotsess. Esialgu sai roheline elukas pesu osaliseks, et ta väärikalt saaks oma kirstus olla. Hiljem Turu lausus veel :" Ma pidin konna keele ära pesema, sest see oli verine." Kui konn oli pestud, siis Turu palsameeris ta ära. Võttis käimlast kätekreemi(mis põhineb vaseliinil) ja palsameeris konna ära. Kahepaikse kirstuks sai tühi saiakese karp, mis oli piisavalt kõva, et mitte katki minna. Sinna peale tõmbas ta paberteibi, et konn kinni püsiks (ei mäleta kahjuks kas ta teipis ka konna ära). Teibi peale kirjutas ta - Konn kes hukkus EKV tegevuse tõttu 13.05.2011. Mul on video sellest, kuidas see kõik protseduur möödus. Video pikkus on kuskil veerand tundi. Panen selle kunagi üles ka, kui teil kannatust muidugi jätkub seda vaadata :).
Kahjuks läks linna ära meile kõige meeldivam kaadriväelane Proua Karpin, kellega sai palju palju nalja siin ja kes käis meiega lahedat juttu ajamas. Tema asemel tuli Proua Rüütel, kes arvatavasti pole nii hea huumorisoonega, vähemalt ametis olles. Kaprin on siin asutuses olnud 17 aastat, ainult üks inimene on meie pataljonis kauem olnud. Seepärast vist ta tunnebki meie keskel ennast mugavalt ja laseb ka meil vabalt olla. Ei mingeid pöördumisi ega ametlikust. Kevadtormil päni ta päris palju nalju maha. Paljud läksid rms Nääme pihta.
* Kord kui olime hiljem sööklas ja Karpin tuli, siis Nääme ütles, et tal on põiekas, siis Karpin ütles :"Lase ennast hästi vabaks, lihased hästi lõdvaks." Seda muidugi eesmärgiga et ta täis ennast teeks. Muidugi oli see nali. Aga ta rääkis, et kord lapsepõlves olevat ta nii oma sõbrannale teinud, kellel oli jube suur põiekas, aga ei tahtnud koju minna, sest siis ta poleks enam õue saanud tulla. Temaga ta sõprus lõppes sellel päeval. :D
*Näämele korrutab ta koguaeg ühte lauset - Nääme, sul on nii valelikud silmad. Kuidas sa julged nende valelikude silmadega mulle otsa vaadata.
* Veel üks kild Nääme pihta. Karpin tuli sööklasse ja ütles :" Nääääääääää.... ...re". Böhöhöh, naljakas :)
* Kord ta masseeris Virro pead.
Ja niii edasi. Tagantjärele on liialt raske meenutada neid. Aga umbkaudu midagi sai vähemalt üles kirjutatud.
Ahhhaaaa.... tuli meelde, et märkmikus on ka paar asja kirjas. Lasen need ka käiku.
Ühel ilusal hommikul, kui tegi Are jälle putru, siis tuli see nagu tavaliselt, vähe tihkem kui peaks. Ehk siis valmistas taas sellise pudru, millega saaks vabalt korvpalli mängida. Ja reaalselt, see pudru põrkas ka. Lased õhust alla, põrkab tsipake üles. Niisiis, tuli kaitseväelane, auastmelt staabiveebel, ja ütles :"Kutsuge see kokk siia, kes selle pudru valmistas. Ma tahan temaga rahvastepalli mängida!" :)
Kuna meil on ainult nädalamenüü, mis tähendab, et iga nädal toidud korduvad. Üks leitnant, kes teisipäeva hommikul sai kätte oma maiustuse, ütles rõõmsal toonil :" Need kommid on juba olnud, järelikult on nädal möödas ^^."
Kaks päeva tagasi sai telgis, enne magama minekut palju nalja. Kilde lendas telgis igast suunast. Kaks asja, mis ajasid kõige enam naerma, olid mõlemad Nääme kohta.
Nääme rääkis oma tüdrukuga telefonis ja koguaeg ütles - ah, ah, ah - nagu teeks telefoniseksi või midagi samalaadset. Pärast seda küsis Are, et kas võib ta tüdrukuga veidike rääkida, Nääme lubas. Siis hakkas Are kelbast peksma, ehk siis rääkis tema jaoks normaalselt. Rääkis, et ta võtab öösel Nääme kaissu jne. Ei mäleta täpselt mis ta ajaski, pärast pani Nääme tüdruk kõne ära.
Läks aega mööda ja tekkis minutiline arutlus teemal - Kumb on targem, kas Nääme tüdruk või Are valmistatud puder. Põhjapaneva lause pani Luts. Luts ütles :"Puder on targem, sest ta suudab vähemalt pere ära toita."
Teine hea asi Näämega seoses oli see, et ta tüdruk saatis talle päeval sõnumi :" Ma küsin su käest, kas sa arvad et me jääme elu lõpuni kokku?" Lisan igaks juhuks juurde, et nad on ainult mõned kuud koos olnud. :D
Mingi hetk tuli Vahtra vingudes telki sisse, ei mäleta kas oli see samal õhtul või järgmisel. Vingus ta selle üle, et ta pidi 5 tundi KLP's olema ja ta on väga väsinud. Samuti tõi ta magamatuse vabanduseks, miks ta kõht on punni ja suureks läinud.
Kuna Vahtra on ka väliköögimeeskonna liige, aga ta siin ei tee midagi, siis on ta viimased päevad olnud KLP's ehk siis tunnimees. Esimese nädala ta lihtsalt magas päevad läbi ja lebotas. Turu ütles selle peale, et Vahtra vingus :" Vahtra magas esimese nädalaga oma magamisnormi täis." :D
17:24 - 15.05.2011
16. mai - 11 päeva reservini
Üks hommik ajas Nääme kohvi ja tee vee segamini. Ühe jaoks oli mõeldud 80 liitrit vett, teise jaoks 60 liitrit. Kohvi pidi rohkem tulema, sest see on kõvasti populaarsem hommikuti, ajab ikkagi mootori käima. Nooo ja Nääme siis ajas sassi kohvi ja tee veed. Kui normaalne on, et 60 liitri kohta käib 6 pakki kohvi, siis ta pani sinna sisse 12 pakki. Selline eksitus tõi lauale väga kange kohvi. Kaadri suust tuli huvitavat tagasisided selle kohta. Toon paar üksikut näidet :
* Kurat panin 3 lusikatäit suhkurt ( 1/4 tassist), aga ikka oli kange!
* See kohv võttis küll luugid lahti.
* Vbl Piirsalu :"Hommikune kohv oli nii kange, et täitsa p*tsis!"
* Turu :"Olin sellest kohvist pool tundi laksu all, tahan veel!"
* n-srs Jänts - See võttis isegi sees mulksuma.
Muidugi tekitas ka see vetsudesse järjekorrad, minu teada oli selline asi küll esmakordne nähtus tänavuse tormi jooksul. Järjekorrad tekitas see, et paljudel tekitas see jook sees väikese tormi.
Ma pidin ka selle kohvi joomise tõttu vetsu karu tapma minema :)
"Raindrops falling on my head...." - Kui mõned päevad tagasi vihma hakkas tulema, siis oli üpriski mõnus, kuid nüüdseks hakkab see juba vaikselt segama. Mõnus oli ta seetõttu, et tänu niiskele pinnasele köök ei tolmanud enam nii palju, kui varem. Muidu oli õhus juba tunda, kuidas tolm ringi liigub. Samuti oli päris mõnus tunda puhtuse lõhna - Seda esimese vihma lõhna, mis tuleb. Something special I say. Miks mulle vihm ei meeldi, on see, et ma ei saa enam enda meeliskoha peal süüa teha. Olin harjunud iga päev telgist väljas salatit tegema, lageda taeva all, mõnusas päevavalguses ja värske õhu käes. Praegult ei saa seda, sest vihm teeb kõik märjaks ja no vihmaveest ujuv salat pole ka just kõige meelierutavam asi. Ilmateade lubas homsest vihma lõppu ja ilma paranemist. Loodame et nad seekord natukene pihta ka paneks sellega. Ikkagi tahaks natuke päikese käes ka olla ja laadida ennast pruuni naha ja hea tujuga. :)
Ühel ilusal päeval tõi punapea meile kööki rabarberit. See sai toodud eesmärgiga, et see kooki panna. Muidugi oli Turu aldis seda tegema ja võttis asja ette (et teil lõpp juba teada oleks, siis mainin ära, et Turu on köögis toidutegemisest kõige võõram inimene). Algus oli kõik ilus, Are tükeldas materjali ära ja Turu tegi taigna. Siis pani Turu põhimõtteliselt ükshaaval need tükeldatud rabarberitükid sisse. Seejärel toppis ahju ja läks minema. Kui punapea tuli sellele järele, siis Turu sai aru et ta on plindris - Kook pole ju valmis. Enda hukatuse edasilükkamiseks ta ütles, et kell 10 õhtul saab. Noo... aeg tiksus õhtu poole ja Turu ägises ja urises ning oli madalam kui muru. Nooo... midagi polnud teha, viisime selle valmimata koogi siis sööklasse. Muidugi sai seda enne testida. Tulemus - kohutav. See oli nagu Jenkki näts, mis on sul juba 25 minutit suus olnud. Matsus suu all täiesti maitsetult ja alla ka ei tahtnud minna. Sööklas pakkusime sööma hilinenud kaadrile ka seda, sest toit oli otsas. Ainult üks võttis neist seda. Võttis ampsu ja pärast kümnesekundilist närimist ütles ta :"Mine m*nni, mis ollus see veel on!" Selle peale jättis temale järgnev vend selle koogi vahele.
Naljakas oli see, kui ta pidi seda järgmisel hommikul punapeale jagama. Ta oleks hea meelega maa alla vajunud. Näost tulipunane ja peitis ennast. Kuigi punapea oli ainus, kes seda prügikasti ei visanud. Ehk Turu julgestuseks.
Täna tegi Sidekompanii hüppe. Ehk siis kolisid terve laagri omalt kohalt ära. Hüppe põhjuseks oli see, et nad olid sattunud oma laagriga kotkaste pesitsemise alale. Kolimine toimus neil 400 meetri kaugusele vanast pesipaigast.
Eile tegi Turu midagi lolli, mille pärast ta ei julenud pool päeva oma nägu telgis näidata. Kõik olid suht kurjad ta peale, sest ta andis ära 100 pakki Corny sokši. Kõik see kogus läks sibulavihkajast naisele, kes pidi selle viima 100-le sõdurile.. No mis seal muidu ikka, ega me ei jaksa ka siin koguaeg mugida, aga asi pole selles. Asi on selles, et peame kompaniiveeblilt küsima, enne kui kellegile sellist "heategevust" teeme. Kui seda ilma loata teha, siis saab kõvasti sumpsi. Just samal päeval käis üks kaitseliitlane (punapäine naine, kellele Turu lilli andis ja ka hiljem küpsisetorti) meie telgis kohvi noolimas. Siis sattus just kompanii veebel, veebel Pint, peale. Siis ta seletas lahti, et ei anna midagi jne. Naiskaitseliitlane kadus sealt mõne minutiga minema, meie muidugi saime kerge loengu, et miks mitte anda jne. Aga jah, see naine on selline, kes kasutab Turu ära, et nänni saada. Kahju ainult, et kõik peale Turu sellest aru saavad.
Eelmine lõik oli vähe segane, aga ma ei suuda hetkega seda paremaks teha ja pingutusi ei jaksa ka teha, sest see lõik on suht kasutu inff.. :)
* Õhtul ütles üks vend Virrole hea lause, kui ta sööklat koristas. "Sul on ka rutiinivaba töö. Iga päev on uus sitt põrandal."
17. ja 18. mai - vastavalt 10 ja 9 päeva reservini
Täna öösel, 17. mai varahommikul kell 00:30, sadas meie telki sisse SP - Sõjaväepolitsei. Tegid meile pistelise alkoholi ja narkokontrolli. Muidu oleks selle rahulikult teha saanud, niimodi et me telgist ei väljuks, kuid... . Kuid kui meie telgiuks lahti läks ja valgust näidati, siis saatis Are talle valgust näkku näidanud Majori perse. Tema suust tuli midagi taolist :" T*ra, ära näita mulle seda valgust näkku!!!" Tema sõnade järgi ei jäänud palju sellest puudu, et ta teda saapaga oleks visanud. Are arvas, et telgi ukse peal oli Reinjärv, kes vahepeal seal öösiti käib Vahtrat otsimas.
Selle peale tuli kohutav kisa, mis ka minu üles ajas - "Aega üks minut, et olla telgi ees rivis!!!"
See võttis küll võbisema. Mõtlesin, et mingi võll on jälle söömata jäänud ja seekord saadeti ta kohta, kus päike ei paista. Väljas sai asi selgeks. Ees seisis vähemalt 4 venda, kellel käe peal silt SP. Meid pandi puhuma ja narkotesti tegema. Puhuda sai vast 4-6 venda, narkotesti ainult 2 tükki (12st kes telgis olid). Mina ja Nääme pidime tegema mõlemat testi. Mulle alguses vaadati otsa ja öeldi :"Teil on väga tuttav nägu, mis teie nimi on?". Ütlesin oma auastme ja täisnime ning seepeale kutsuti mind kõrvale. Juhatas meid sinna mees, kellel oli kahtlane kott kaasas. Mõned meetrid eemal tegi ta selle lahti ja mis sealt vastu vaatas. Narkotesterid ja topsi. Siis oli asi selge, pidi kusele hakkama. Õnneks läks see lihtsamalt, kui esimesel päeval kui ma siia tulin. Senise 2 tunni asemel sai test mõne minutiga ära tehtud. Tegelt oli suht raske öösel seal pimedas kuseda. Pea oli veel sassis sellest järsust ja ehmatavast äratusest ja siis kamandati kuskile musta kogusse kuseda ja vähemalt 3 cm sellest topsi lasta. Nooo, enamus läks topsi sisse, vahepeal tekkis isegi hirm, et kurat käe peale ei kuseks. Lolwhat :)
Niikaua kui teste tegime, siis küsisid nad igast huvitavaid küsimusi, millele tuli vähe poliitiliselt vastata ja mitte täit tõde rääkida. Küsiti näiteks, kas olete varem narkootikumidega kokku puutunud, kas te teate kedagi(enda pataljonist), kes seda teeb. Kas pataljonis olete näinud rohelise suitsetamist jne. Vahtra, kes tegi suitsu sel ajal kui me kuseproovi andsime, vaatas asja pealt. Hiljem ütles, et Näämel oli selline nägu, nagu oleks sita püksi teinud. Böhöhöhö.
Muidu, kui asi läbi oli, siis ütlesid midagi taolist :" Ärge siis enne lõppu ennast käest laske" :D:D
God damn it! Viimased päevad on koguaeg vihma sadanud. See on küll tore, et sajab, aga jama on see, et enam ei saa õues salatit teha ja telk laseb vett läbi. Esimene neist pole nii hull, aga teine probleem on vähe rohkem närvesöövam. Õhtuti on vastik magama minna, kui vesi otsaette tilgub või kui varustus märg on. Muidugi on ka selle vastu lahendus. Näiteks telkmantel pea kohale ja varustus panna prügikotti. Teise lahenduse olen ma realiseerinud, aga telkmantliga ei viitsi jamada. Pigem keeran pea keskele, vähem jamamist. (Vot oli see üks igav lõik mida lugeda).
Hah, täna sai muidu pulli. Turu läks meie soojapuhuri torusse ja jäi sinna kinni. Muidugi oli see ideaalne võimalus teda taaskord kiusata. Kõdistasin ja togisin teda. Kõik, kes telgis olid, said kõhutäie ja veel peale naerda. Sellest on ka video.
Õhtul enne magama minemist tuli positiivne üllatus. Virro tõi telki grillliha. Värskelt grillitud šašlõkki. Yummie-Yummie. Suu jooksis vett nagu boxeritel, kui nad lihakamakat näevad.
See oli lihtsalt jumalik suutäis ja nüüd on teada, mis reservipäevadel on kindel tegevus. Grillimine!!!!
19. mai - 8 päeva reservini
Täna hommikul toimus kraami jagamine omavahel. Samasugune efekt oli nagu on kaubanduskeskuste avamisel või siis, kui suhkru hind alla läks. Järsku oli autokong rahvast täis ja kõik valisid endale kraami, mida reservi kaasa võtta. Peab muidugi mainima, et midagi head on siin tõesti kaasa võtta, aga asju on nii palju, et sellist kraaklemist pole mõtet teha. Õnneks siin mingeid vaidlusi polnud. Kõik võtsid oma. Kõige parem kraam, mida kaasa võtta on maitseained. Suured avamata purgid. Persillade, liha- ja grill maitseaine, must pipar jne. Neid om meil umbes 20 või veel rohkem üle. Ja need maksavad tegelt head raha ka. Aga jah, kaasa saab võetud parajalt süüa. Elaks isegi talve sellega üle :)
Nüüd aga süüa tegema. Nagu tavaks saanud, on salati valmistamine minu teha. Olen pmst terve tormi olnud salatmaster. Täna siis valmib minu viimane salat siin. Üldse on viimane päev kui teeme süüa. Kuskil lõuna aeg peaks tulema ka endex, ehk siis märk sellest, et sõda on läbi. Yay!
Päev nagu iga teine siin. 3 meest ärkab, et teha valmis hommikusöök -> jagame kätte hommikusöögi -> peseme nõud ära -> teeme lõunasöögi valmis -> natuke istume, kui jõuab -> jagame toidu sööklas inimestele ära -> puhastame nõud ja valmistame ette õhtusööki -> õhtusöök on valmis ja jagame selle taaskord laiali -> peseme taaskord nõud ja läheme telki magama.
Hea on see, et ilmad lähevad aina soojemaks ja soojemaks. Homseks, emadepäevaks, lubati eriti sooja ilma, kohati kuni 20 kraadi. Hea, et Lõuna-Eestis passime, siin ilm vähe soojem tavaliselt.
Õhtul enne magama minemist sai jälle rms Virro sisse smuugeldatud õlu juua. Kurat, see on nagu super. Elu sees pole õlu nii hea olnud kui kahel viimasel päeval. Halb uudis on see, et kahjks said need õlud nüüd otsa. Hea uudis on aga see, et uued õlud juba ootavad, vaja ainult ära tuua ^-^. Telgis liikus ringi ka "rahupiip", mis tõi telki päris hea lõhna sisse (poleks uskunud, et kunagi selle kohta nii ütlen). Pärast 'Aleksandritele' otsa peale tegemist sai päris palju nalja. Kõht oli ikka pikka aega kõveras. Päeva killu pani rms Nääme maha. Ta rääkis oma sõbrast, kes käis politsei- ja piirivalve koolis. Kui ta oli selle kooli ära lõpetanud, siis ta ei tahtnud politseisse minna, vaid ütles :"Pohhuij, ma lähen ehitajaks!" Paljud telgis pahvatasid naerma selle peale. Tsiteerides Vahtrat - LolWhat!!
Muidugi sai seal veel nalja. Turu tegi seal mingit imelikku rituaali. Oli vähemalt pool minutit selg sirgu ja näoga üles, nagu mingi kurivaim kahtlasest filmist võtaks ta hinge ära. Böhöhöhö.... see oli suht koom. Samuti oli naljakas see, kuidas veepudel pimedas telgis lendab. Asja raskendav asjaolu oli see, et kellele sa selle pudeli viskad, talle näitad valgust näkku. Hah, päris häid näoilmeid tuli sealt välja.
Üks jama asi ka. Olen oma rätiku ära kaotanud kuskile. Have no f...ing idea where it may be. Päriselt ka. On ainult kolm kohta, kus ma olen olnud - Köök, saun ja telk - ning kuskil pole seda. Mida öelda, oskan vast asju haihtuma panna.
8. mai - 7. päev - reservini 19 päeva
Täna ärkasin taas kell 7 alles üles. Pole 4 päeva järjest olnu varajane ärkaja, kes teeb pudru valmis. Peab ütlema et päris hea tunne on olla puhanud. Esimesed päevad, kui sai vara ärgatud, siis tekkis küll hommikul ikka paras uni. Selline, et kui soenduse lähedusse satud, siis olen magav kott mõne hetkega. Peakski homme ärkama varem, on ka teiste võitlejate suhtes natuke ausam siis. Täna muidu, terve ennelõuna, kella 9-st või tsipa varem läksin välja asju hakkima ja sain 12ks valmis, enamus aja puudus mul särk seljast ja nüüd olen punane nagu vähk. Nii esi- kui ka tagaselg. Samuti saavad käed ja nägu päevitada. Kuigi meil keelati see ära, proovin siiski niipalju nähtamatuks jääda, et kellegile oma päiksevõtuga vahele ei jääks. Tahaks ikka rannahooajale vastu minna nagu paljud teist tsiviilis - kerge pruuni jumega.
Täna alustasin ka kerge paastumisega, sest viimasel ajal on liiga palju söödud, võrreldes sellega, mis energiakulu tuleb. Ühesõnaga või siiski lausega, ei taha ennast päris paksuks ka süüa. Nüüd söön kõvasti vähem, kui harjunud. Kuigi tuleb öelda, et kiusatus igast jama suust sisse ajada on suur. Noo toome näite. Kui su ees on pakk juustu ja saia(ning saiagrill), krõpse, marmelaadi, küpsiseid, saiakesi, apelsini, shokolaadi ja muud tavaari, mis hästi maitseb. Kui see ees on, siis on väga raske tuimalt mööda kõndida. Kõht ju lausa karjub :"Toida mind kõige hea ja paremaga!" :) Aga ei, ma pean vastu ja ei söö üleliia.
Sain esimest korda oma õele soovida 'Head emadepäeva'. Jeiii.... Muidugi ei unustanud ma ka vanaema ära.
9. - 11. mai - viimase seisu järgi on reservini 16 päeva
Vahepeal on lahedaid asju kuuldud. Näiteks kuulsin taaskord Turu suust, et ta on bisnisman. Siis kui me autojuhikursusel olime ja koos autokoolis käisime, siis ta kord mainis ka seda. Ja ka seda, et seetõttu on ta mendis käinud. Seisis seina ääres ja tehti selline pilt mis tuleb raudeslt mängufilmidest meelde. Inimene seisab seina ääres ja selja taga on pikkuse mõtmiseks pandud nii-öelda seinajoonlaud ( ausalt ka ei oska midagi paremat selle kohta öelda). Aaaa... ta ärist ka siis veits. Noo see vahendab reklaamijaid. Need kes flaiereid jagavad ning rattaga ringi sõidavad, reklaam peal. Selline töö, mille eest vaevu mingisugused kopikad kätte saab. Suht palju sai seda kuulates, sest ta rääkis ka seda, kuidas ta seda töökutset levitab. Spämmiga. Rääkis kuidas seda spämmi laiali levitab ja kuidas tulevad vahel vihased meilid vastu.
Kui seal juba enda avamiseks läks, siis rääkis ka teine reamees seal, et tema hobi on klubis, kaine peaga, naisi lantida. Kahtlane hobi ütleme nii, aga kõigil ei peagi ju samad huvid olema. Kuid jah, naisterahvad, mõne jaoks olete te klubis hobiorbiit ;).
Esmaspäev, ehk siis 9. mai, oli minu huviorbiiti sattunud uni, sest olin terve päev rampväsinud. Väsimus tuli sellest, et hommikul olin ma see õnnelik, kes kell 4 hommikul ärkas, et põletid tööle panna. Teine õnnelik ärkaja oli Leist. Tema juba magas mingi hetk ära, aga ma ei teinud seda. See maksis päeva jooksul kätte, sest jäin lambistel hetkedel magama ja jube tuim olek oli sees. Vahepeal jäin isegi kükakil olles magama ja ärkasin selle peale üles, et kukkusin magades pikali. :)
Üks päev räägiti meile, et meie vabariigi peaminister külastab Kevadtormi. Uskumatu! Ei tegelt, siin oli palju naljatamist selle koha pealt, et ta tuleb. Ta pidi meie sööki mekkima tulema ja siis pidi kõik timmis olema. Lauad pidid koguaeg särama, isegi siis kui keegi natuke suhkurt maha ajab, pidi see sealt hetkega kadunud olema. Kõik pidi nägema välja nagu naiivsed inimesed oma roosade prillide tagant näeb. Aaarghhhh.... nagu EKV's ikka on. Kui kõrge ametnik tuleb, siis poevad nii perse alla, et..... . Lõpetage see lause ise nii ilusalt või inetult, kui ise tahata, ma oleks vast selle teise variandi valinud ja midagi tobedat öelnud. :)
Lisaks peaministrile, on meil siin territooriumil veel külalisi. Köögi telgile on need uued residendid suht lähedal. Muidugi on seal nii poisse kui tüdrukuid. On kaks gruppi, ühed nooremad, teised vanemad. Nooremad on välisel vaatlusel kuskil 14aastased, vanemad aga 17+. Seal on ka tüdrukuid, kes ajavad ajateenijad suu vett jooksma,mitte et nad ilusad oleks, vaid sellest et ajateenijad passivad enamus päevast tühja ja lasevad oma peal töötada (otsustage ise kumbal). No minu arust seal üks enam-vähem tüdruk on, teised ei kuulu kuskile. No üks tüdruk nägi juba 30 meetri peal jube välja, mida sa siis veel temast tahad. Siin ei tule kõne alla ka see klassikaline lause, et sisemine ilu on tähtis :).
Tegelikult on ju tore naissoost olevusi ka näha, selle mundriparaadi kõrvale, seda ma maha ei salga. Kid on marunaljakas, et neile pandi keeld peale, et nad ei või ajateenijatega suhelda. Siin kardetakse midagi väga hullu vast, aga no ütleme nii, et keelatud vili on see magusaim. Osad juba käivad väikestel visiitidel öösiti, nii et keelusõna ei tule siin kõne allagi. Ütleme ka nii, et need tüdrukud on ise ka provotseerivad. Kui nad tulid, siis panid kohe KontrollLäbilaskePunkti[KLP] seal olevate tunnimeestega juttu ajama. Seda sai teha niikaua, kuni sinna liialt ajateenijaid kogunes ja see ära keelati. Muidu nad on siseviimistlejad mingist Tartu kutsekast ja peaksid olema viimasel aastal. Seega ei imesta, et nad vähe lõdvema suhtumisega siin on. :) Muidu jah, nad on siin veel 5 nädalat, ehk siis pärast meid passivad ikka veel siin :P.
Meeleolu hakkab kergelt alla minema. Seda seetõttu, et liiga paljud vennad siin passivad tühja ja ei tee essugi. Vaikselt hakkab lausa vihaseks ajama, sest see võtab endal ka tööisu ära ja varsti ei viitsi ise ka väga palju rabeleda. On paar inimest, kes selle koha pealt hoiavad aga motti kõrgel - Leppik, Traks ja Leist. Kaks esimest teevad koguaeg palju tööd ja ausalt öeldes, ei kujutaks ette, mis siis oleks, kui nad ei teeks. Jääksime vist toitudega hiljaks või siis jääks need tegemata. Ei tegelt, teise variandi eest saaksime ilgelt sumakasse ja selllel ei laseks me juhtuda. *Kelle jaoks on sumakasse saamine uus väljend, siis see tähendab seda, et saaksime sõimata ja karistada.
Heaaaa uudis ka veel. Ma võtan päikest ja teen seda mõnuga. Paar korda on tehtud märkus ka, näiteks - Päike võtab hästi, jaah?!. :)
Kuna avastasin praegult taskust märkmiku, kus on paar lauset kirjas, siis ei lõppe see sissekanne veel.
*Eile sügasid Are ja tema eeskujul Leppik oma mune surveõhuga. Panid toru otsa püksi ja puhusid. Külm ja hea variant või mis?
* Turu korjas võililli, et need Männili eest, et need ühele kenale naisele anda, kes töötab kaadris. Alguses kõik arvasid, et see on nali, aga ta tõesti andis need lilled üle. Männil peitis ennast kuskil laudade taga selle ajal ja muutus punasemaks, kui mu päikest näinud käed ja naine muutus veel rõõmsamaks.
Toidu jagamise ajal ütlesid kaks kutselist sõdurit, ehk kaadriväelased, päris head laused, mis väärisid üleskirjutamist.
1) Mina :"Kas tee või kohv?"
Kapten ??? :" Eeee... ma võtan kohvi, teed joovad ainult inglased ja pederastid"
2) Tundmatu kaader räime konservi kohta "Oi bljätt, mis asi see veel on?"
Naljakas oli ka see, et üks päev ütlesid kaks lipnikut :"Arva ära kellel liiter viina on?" ja liikusid naerdes edasi. Järgmisel hommikul, samad tüübid:"Kurat, pohmakas on!"
Vaatan nüüd ringi, ehk saan kuskil midagi teha. Ciaoooo!
12.-15. mai - reservini 12 päeva
Pole taas kaua siia arvuti taha sattunud. Osati seetõttu, et pole väga millest kirjutada (kas pole märkmeid tehtud või pole juhtunud paljut), samuti ka selle tõttu, et väikese time-outi ajal ei viitsi oma raali välja võtta ja seal klõbistama hakata. Nüüd, aga kui ma siin olen, üritan ära rääkida need mõned naljakad asjad, mis on vahepeal toimunud, loodan neid kronoloogilises järjekorras üles märkida.
Alustagem ühe naljaka teadmisega, mida ma sain Leisti käest teada. Õhus oli teema sellise MTV sarja kohta nagu "Dirty Sanchez". Ma rääkisin, et need vennad on suhteliselt opakad. Lasevad endale telliseid pähe visata ja teevad enda meheaule seal palju piina. Sain teada, et selle kohta on ka film, siis ma panin selle peale naljaga :" Mis nad seal siis nii erilist teevad? Keegi laseb oma m*nni otsast?". Nii naljakas kui see ka polnud, tuli arutelu, et vist lasi jah või vähemalt vigastas seda päris kõvasti. Oiii joppa kolla - lollid inimesed :). Aga nüüd selle juurde, mida päriselt tahtsin mainida. Sain teada Dirty Sancheze tähenduse. Noo seal läks Leistil muidugi arvamus lahku, ei mäleta kahjuks kellega (vist oli Turu või Traks). Üks ütles, et see tähendab seda, kui paned endale sõrme tagumikku ja siis tõmbad oma magavale sõbrale kakase sõrmega vuntsid. Teine ütles, et see on see, kui sa lakud teise tagumikku ja sul jäävad vuntsid. Erilist vahet pole, haiged on mõlemad variandid. Esimene on isegi naljakas (mida aga ei soovitaks kellegil teha), aga teine ... . Nüüd ma vähemalt võin öelda, et midagi ma olen EKV-st õppinud. Tean mida see Dirty Sanchez tähendab (aga ei tea kuidas seda kirjutatakse :]).
Õhtul enne magama jäämist sai naerda. Nimelt, kui ulatusin salfakaid otsima ja panin lambi põlema, siis avastasin et Traks kuivatab elektrikilbi peal oma sokke.
Niisiis, jõuab järgmise päeva juurde. Nagu meil viimastel päevadel on tavaks saanud, loeme telgis Kroonikat. Toome seda kõrval olevast majast, kus inimesi hetkel ei ole, seal käib remont. ajakirjad on aastast 2009 ja 2010. Ühes numbris loed, kuidas on jälle kuum paar, kes on teineteist leidnud ja abiellub, järgmise aasta omas, aga kuidas nad lahutavad. Ainus pluss on selle ajakirja juures naiste pildid. Mees metsas ja 2 nädalat pole naisterahvast näinud vaatab neid küll ja küll. Kuigi kui juba 4 tükki läbi loed, siis enam ei viitsi neid võtta, ei tõmba enam.
Luts ütles telgis ajakirjade kohta :"Nooo... mis elul viga, kui saad postile ajakirja kaasa võtta?"
Leist lasi aga vastu :" Kaua sa ikka kõvana hoiad! :/"
Muidugi on neil ajakirjadel ka teine meelelahutuslik pool, kui vesise suuga kenade naiste piltide vaatamine. Seal on marunaljakaid jutte sees. Kuna ma nimesid täpselt ei mäleta, siis räägin suvaliste toredate nimedega asja ümber. -> Mari otsustas oma cracki-sõltuvusest lahti saada ja läks võõrutusravile. Võõrutusravil avastas ta aga, et tema abikaasa Mihkel on ka crackivõõrutusel ja veel samas kliinikus. Ja nii edasi, ja nii edasi, jaa niiii edasiiii. Kui vaja seltskonnale head tuju ja naerunägu tuua, võtke Kroonika kätte ja lugege -Kõmu- sektsiooni. :)
Järmisel päeval pidin varem ärkama ja olema see, kes paneb põletid tööle. Minuga koos ärkasid Leist ja Leppik, aga see ei oma üldse järgnevas lõigus tähtsust, see oli pigem niisama kirjutatud, et te nüüd kaks rida rohkem loeksite. Igatahes.... see varem ärkamine tegi seda, mida ta on ka eelnevatel kordadel teinud. Enamus järgnevast päevast olin zombie. Parandan, nagu zombie. Näiteks, kui sööklas enamus olid käinud ja sain korra maha istuda, siis jäin magama, kuigi ise olin toidujagaja. Terve päeva lasin samas tempos. Kui kuskile mugavalt jäin ennast tundma, siis silmad vajusid. Neid hetki tuli õnneks(või kahjuks) vähe. Päev oli tegus ja huumorit täis. Päeva nael oli see, et Turu leidis surnud konna. Seda ta niimodi ei jätnud. Ta ütles meile, et ta palsameerib selle konna ära ja matab ilusti maha. Vahepeal ajas teda Luts taga ja ütles, et viskab ta konna minema. Turu aga pani väledalt eest ja peitis konna mõneks ajaks ära. Mingi hetk aga hakkas pihta konna matmiseprotsess. Esialgu sai roheline elukas pesu osaliseks, et ta väärikalt saaks oma kirstus olla. Hiljem Turu lausus veel :" Ma pidin konna keele ära pesema, sest see oli verine." Kui konn oli pestud, siis Turu palsameeris ta ära. Võttis käimlast kätekreemi(mis põhineb vaseliinil) ja palsameeris konna ära. Kahepaikse kirstuks sai tühi saiakese karp, mis oli piisavalt kõva, et mitte katki minna. Sinna peale tõmbas ta paberteibi, et konn kinni püsiks (ei mäleta kahjuks kas ta teipis ka konna ära). Teibi peale kirjutas ta - Konn kes hukkus EKV tegevuse tõttu 13.05.2011. Mul on video sellest, kuidas see kõik protseduur möödus. Video pikkus on kuskil veerand tundi. Panen selle kunagi üles ka, kui teil kannatust muidugi jätkub seda vaadata :).
Kahjuks läks linna ära meile kõige meeldivam kaadriväelane Proua Karpin, kellega sai palju palju nalja siin ja kes käis meiega lahedat juttu ajamas. Tema asemel tuli Proua Rüütel, kes arvatavasti pole nii hea huumorisoonega, vähemalt ametis olles. Kaprin on siin asutuses olnud 17 aastat, ainult üks inimene on meie pataljonis kauem olnud. Seepärast vist ta tunnebki meie keskel ennast mugavalt ja laseb ka meil vabalt olla. Ei mingeid pöördumisi ega ametlikust. Kevadtormil päni ta päris palju nalju maha. Paljud läksid rms Nääme pihta.
* Kord kui olime hiljem sööklas ja Karpin tuli, siis Nääme ütles, et tal on põiekas, siis Karpin ütles :"Lase ennast hästi vabaks, lihased hästi lõdvaks." Seda muidugi eesmärgiga et ta täis ennast teeks. Muidugi oli see nali. Aga ta rääkis, et kord lapsepõlves olevat ta nii oma sõbrannale teinud, kellel oli jube suur põiekas, aga ei tahtnud koju minna, sest siis ta poleks enam õue saanud tulla. Temaga ta sõprus lõppes sellel päeval. :D
*Näämele korrutab ta koguaeg ühte lauset - Nääme, sul on nii valelikud silmad. Kuidas sa julged nende valelikude silmadega mulle otsa vaadata.
* Veel üks kild Nääme pihta. Karpin tuli sööklasse ja ütles :" Nääääääääää.... ...re". Böhöhöh, naljakas :)
* Kord ta masseeris Virro pead.
Ja niii edasi. Tagantjärele on liialt raske meenutada neid. Aga umbkaudu midagi sai vähemalt üles kirjutatud.
Ahhhaaaa.... tuli meelde, et märkmikus on ka paar asja kirjas. Lasen need ka käiku.
Ühel ilusal hommikul, kui tegi Are jälle putru, siis tuli see nagu tavaliselt, vähe tihkem kui peaks. Ehk siis valmistas taas sellise pudru, millega saaks vabalt korvpalli mängida. Ja reaalselt, see pudru põrkas ka. Lased õhust alla, põrkab tsipake üles. Niisiis, tuli kaitseväelane, auastmelt staabiveebel, ja ütles :"Kutsuge see kokk siia, kes selle pudru valmistas. Ma tahan temaga rahvastepalli mängida!" :)
Kuna meil on ainult nädalamenüü, mis tähendab, et iga nädal toidud korduvad. Üks leitnant, kes teisipäeva hommikul sai kätte oma maiustuse, ütles rõõmsal toonil :" Need kommid on juba olnud, järelikult on nädal möödas ^^."
Kaks päeva tagasi sai telgis, enne magama minekut palju nalja. Kilde lendas telgis igast suunast. Kaks asja, mis ajasid kõige enam naerma, olid mõlemad Nääme kohta.
Nääme rääkis oma tüdrukuga telefonis ja koguaeg ütles - ah, ah, ah - nagu teeks telefoniseksi või midagi samalaadset. Pärast seda küsis Are, et kas võib ta tüdrukuga veidike rääkida, Nääme lubas. Siis hakkas Are kelbast peksma, ehk siis rääkis tema jaoks normaalselt. Rääkis, et ta võtab öösel Nääme kaissu jne. Ei mäleta täpselt mis ta ajaski, pärast pani Nääme tüdruk kõne ära.
Läks aega mööda ja tekkis minutiline arutlus teemal - Kumb on targem, kas Nääme tüdruk või Are valmistatud puder. Põhjapaneva lause pani Luts. Luts ütles :"Puder on targem, sest ta suudab vähemalt pere ära toita."
Teine hea asi Näämega seoses oli see, et ta tüdruk saatis talle päeval sõnumi :" Ma küsin su käest, kas sa arvad et me jääme elu lõpuni kokku?" Lisan igaks juhuks juurde, et nad on ainult mõned kuud koos olnud. :D
Mingi hetk tuli Vahtra vingudes telki sisse, ei mäleta kas oli see samal õhtul või järgmisel. Vingus ta selle üle, et ta pidi 5 tundi KLP's olema ja ta on väga väsinud. Samuti tõi ta magamatuse vabanduseks, miks ta kõht on punni ja suureks läinud.
Kuna Vahtra on ka väliköögimeeskonna liige, aga ta siin ei tee midagi, siis on ta viimased päevad olnud KLP's ehk siis tunnimees. Esimese nädala ta lihtsalt magas päevad läbi ja lebotas. Turu ütles selle peale, et Vahtra vingus :" Vahtra magas esimese nädalaga oma magamisnormi täis." :D
17:24 - 15.05.2011
16. mai - 11 päeva reservini
Üks hommik ajas Nääme kohvi ja tee vee segamini. Ühe jaoks oli mõeldud 80 liitrit vett, teise jaoks 60 liitrit. Kohvi pidi rohkem tulema, sest see on kõvasti populaarsem hommikuti, ajab ikkagi mootori käima. Nooo ja Nääme siis ajas sassi kohvi ja tee veed. Kui normaalne on, et 60 liitri kohta käib 6 pakki kohvi, siis ta pani sinna sisse 12 pakki. Selline eksitus tõi lauale väga kange kohvi. Kaadri suust tuli huvitavat tagasisided selle kohta. Toon paar üksikut näidet :
* Kurat panin 3 lusikatäit suhkurt ( 1/4 tassist), aga ikka oli kange!
* See kohv võttis küll luugid lahti.
* Vbl Piirsalu :"Hommikune kohv oli nii kange, et täitsa p*tsis!"
* Turu :"Olin sellest kohvist pool tundi laksu all, tahan veel!"
* n-srs Jänts - See võttis isegi sees mulksuma.
Muidugi tekitas ka see vetsudesse järjekorrad, minu teada oli selline asi küll esmakordne nähtus tänavuse tormi jooksul. Järjekorrad tekitas see, et paljudel tekitas see jook sees väikese tormi.
Ma pidin ka selle kohvi joomise tõttu vetsu karu tapma minema :)
"Raindrops falling on my head...." - Kui mõned päevad tagasi vihma hakkas tulema, siis oli üpriski mõnus, kuid nüüdseks hakkab see juba vaikselt segama. Mõnus oli ta seetõttu, et tänu niiskele pinnasele köök ei tolmanud enam nii palju, kui varem. Muidu oli õhus juba tunda, kuidas tolm ringi liigub. Samuti oli päris mõnus tunda puhtuse lõhna - Seda esimese vihma lõhna, mis tuleb. Something special I say. Miks mulle vihm ei meeldi, on see, et ma ei saa enam enda meeliskoha peal süüa teha. Olin harjunud iga päev telgist väljas salatit tegema, lageda taeva all, mõnusas päevavalguses ja värske õhu käes. Praegult ei saa seda, sest vihm teeb kõik märjaks ja no vihmaveest ujuv salat pole ka just kõige meelierutavam asi. Ilmateade lubas homsest vihma lõppu ja ilma paranemist. Loodame et nad seekord natukene pihta ka paneks sellega. Ikkagi tahaks natuke päikese käes ka olla ja laadida ennast pruuni naha ja hea tujuga. :)
Ühel ilusal päeval tõi punapea meile kööki rabarberit. See sai toodud eesmärgiga, et see kooki panna. Muidugi oli Turu aldis seda tegema ja võttis asja ette (et teil lõpp juba teada oleks, siis mainin ära, et Turu on köögis toidutegemisest kõige võõram inimene). Algus oli kõik ilus, Are tükeldas materjali ära ja Turu tegi taigna. Siis pani Turu põhimõtteliselt ükshaaval need tükeldatud rabarberitükid sisse. Seejärel toppis ahju ja läks minema. Kui punapea tuli sellele järele, siis Turu sai aru et ta on plindris - Kook pole ju valmis. Enda hukatuse edasilükkamiseks ta ütles, et kell 10 õhtul saab. Noo... aeg tiksus õhtu poole ja Turu ägises ja urises ning oli madalam kui muru. Nooo... midagi polnud teha, viisime selle valmimata koogi siis sööklasse. Muidugi sai seda enne testida. Tulemus - kohutav. See oli nagu Jenkki näts, mis on sul juba 25 minutit suus olnud. Matsus suu all täiesti maitsetult ja alla ka ei tahtnud minna. Sööklas pakkusime sööma hilinenud kaadrile ka seda, sest toit oli otsas. Ainult üks võttis neist seda. Võttis ampsu ja pärast kümnesekundilist närimist ütles ta :"Mine m*nni, mis ollus see veel on!" Selle peale jättis temale järgnev vend selle koogi vahele.
Naljakas oli see, kui ta pidi seda järgmisel hommikul punapeale jagama. Ta oleks hea meelega maa alla vajunud. Näost tulipunane ja peitis ennast. Kuigi punapea oli ainus, kes seda prügikasti ei visanud. Ehk Turu julgestuseks.
Täna tegi Sidekompanii hüppe. Ehk siis kolisid terve laagri omalt kohalt ära. Hüppe põhjuseks oli see, et nad olid sattunud oma laagriga kotkaste pesitsemise alale. Kolimine toimus neil 400 meetri kaugusele vanast pesipaigast.
Eile tegi Turu midagi lolli, mille pärast ta ei julenud pool päeva oma nägu telgis näidata. Kõik olid suht kurjad ta peale, sest ta andis ära 100 pakki Corny sokši. Kõik see kogus läks sibulavihkajast naisele, kes pidi selle viima 100-le sõdurile.. No mis seal muidu ikka, ega me ei jaksa ka siin koguaeg mugida, aga asi pole selles. Asi on selles, et peame kompaniiveeblilt küsima, enne kui kellegile sellist "heategevust" teeme. Kui seda ilma loata teha, siis saab kõvasti sumpsi. Just samal päeval käis üks kaitseliitlane (punapäine naine, kellele Turu lilli andis ja ka hiljem küpsisetorti) meie telgis kohvi noolimas. Siis sattus just kompanii veebel, veebel Pint, peale. Siis ta seletas lahti, et ei anna midagi jne. Naiskaitseliitlane kadus sealt mõne minutiga minema, meie muidugi saime kerge loengu, et miks mitte anda jne. Aga jah, see naine on selline, kes kasutab Turu ära, et nänni saada. Kahju ainult, et kõik peale Turu sellest aru saavad.
Eelmine lõik oli vähe segane, aga ma ei suuda hetkega seda paremaks teha ja pingutusi ei jaksa ka teha, sest see lõik on suht kasutu inff.. :)
* Õhtul ütles üks vend Virrole hea lause, kui ta sööklat koristas. "Sul on ka rutiinivaba töö. Iga päev on uus sitt põrandal."
17. ja 18. mai - vastavalt 10 ja 9 päeva reservini
Täna öösel, 17. mai varahommikul kell 00:30, sadas meie telki sisse SP - Sõjaväepolitsei. Tegid meile pistelise alkoholi ja narkokontrolli. Muidu oleks selle rahulikult teha saanud, niimodi et me telgist ei väljuks, kuid... . Kuid kui meie telgiuks lahti läks ja valgust näidati, siis saatis Are talle valgust näkku näidanud Majori perse. Tema suust tuli midagi taolist :" T*ra, ära näita mulle seda valgust näkku!!!" Tema sõnade järgi ei jäänud palju sellest puudu, et ta teda saapaga oleks visanud. Are arvas, et telgi ukse peal oli Reinjärv, kes vahepeal seal öösiti käib Vahtrat otsimas.
Selle peale tuli kohutav kisa, mis ka minu üles ajas - "Aega üks minut, et olla telgi ees rivis!!!"
See võttis küll võbisema. Mõtlesin, et mingi võll on jälle söömata jäänud ja seekord saadeti ta kohta, kus päike ei paista. Väljas sai asi selgeks. Ees seisis vähemalt 4 venda, kellel käe peal silt SP. Meid pandi puhuma ja narkotesti tegema. Puhuda sai vast 4-6 venda, narkotesti ainult 2 tükki (12st kes telgis olid). Mina ja Nääme pidime tegema mõlemat testi. Mulle alguses vaadati otsa ja öeldi :"Teil on väga tuttav nägu, mis teie nimi on?". Ütlesin oma auastme ja täisnime ning seepeale kutsuti mind kõrvale. Juhatas meid sinna mees, kellel oli kahtlane kott kaasas. Mõned meetrid eemal tegi ta selle lahti ja mis sealt vastu vaatas. Narkotesterid ja topsi. Siis oli asi selge, pidi kusele hakkama. Õnneks läks see lihtsamalt, kui esimesel päeval kui ma siia tulin. Senise 2 tunni asemel sai test mõne minutiga ära tehtud. Tegelt oli suht raske öösel seal pimedas kuseda. Pea oli veel sassis sellest järsust ja ehmatavast äratusest ja siis kamandati kuskile musta kogusse kuseda ja vähemalt 3 cm sellest topsi lasta. Nooo, enamus läks topsi sisse, vahepeal tekkis isegi hirm, et kurat käe peale ei kuseks. Lolwhat :)
Niikaua kui teste tegime, siis küsisid nad igast huvitavaid küsimusi, millele tuli vähe poliitiliselt vastata ja mitte täit tõde rääkida. Küsiti näiteks, kas olete varem narkootikumidega kokku puutunud, kas te teate kedagi(enda pataljonist), kes seda teeb. Kas pataljonis olete näinud rohelise suitsetamist jne. Vahtra, kes tegi suitsu sel ajal kui me kuseproovi andsime, vaatas asja pealt. Hiljem ütles, et Näämel oli selline nägu, nagu oleks sita püksi teinud. Böhöhöhö.
Muidu, kui asi läbi oli, siis ütlesid midagi taolist :" Ärge siis enne lõppu ennast käest laske" :D:D
God damn it! Viimased päevad on koguaeg vihma sadanud. See on küll tore, et sajab, aga jama on see, et enam ei saa õues salatit teha ja telk laseb vett läbi. Esimene neist pole nii hull, aga teine probleem on vähe rohkem närvesöövam. Õhtuti on vastik magama minna, kui vesi otsaette tilgub või kui varustus märg on. Muidugi on ka selle vastu lahendus. Näiteks telkmantel pea kohale ja varustus panna prügikotti. Teise lahenduse olen ma realiseerinud, aga telkmantliga ei viitsi jamada. Pigem keeran pea keskele, vähem jamamist. (Vot oli see üks igav lõik mida lugeda).
Hah, täna sai muidu pulli. Turu läks meie soojapuhuri torusse ja jäi sinna kinni. Muidugi oli see ideaalne võimalus teda taaskord kiusata. Kõdistasin ja togisin teda. Kõik, kes telgis olid, said kõhutäie ja veel peale naerda. Sellest on ka video.
Õhtul enne magama minemist tuli positiivne üllatus. Virro tõi telki grillliha. Värskelt grillitud šašlõkki. Yummie-Yummie. Suu jooksis vett nagu boxeritel, kui nad lihakamakat näevad.
See oli lihtsalt jumalik suutäis ja nüüd on teada, mis reservipäevadel on kindel tegevus. Grillimine!!!!
19. mai - 8 päeva reservini
Täna hommikul toimus kraami jagamine omavahel. Samasugune efekt oli nagu on kaubanduskeskuste avamisel või siis, kui suhkru hind alla läks. Järsku oli autokong rahvast täis ja kõik valisid endale kraami, mida reservi kaasa võtta. Peab muidugi mainima, et midagi head on siin tõesti kaasa võtta, aga asju on nii palju, et sellist kraaklemist pole mõtet teha. Õnneks siin mingeid vaidlusi polnud. Kõik võtsid oma. Kõige parem kraam, mida kaasa võtta on maitseained. Suured avamata purgid. Persillade, liha- ja grill maitseaine, must pipar jne. Neid om meil umbes 20 või veel rohkem üle. Ja need maksavad tegelt head raha ka. Aga jah, kaasa saab võetud parajalt süüa. Elaks isegi talve sellega üle :)
Nüüd aga süüa tegema. Nagu tavaks saanud, on salati valmistamine minu teha. Olen pmst terve tormi olnud salatmaster. Täna siis valmib minu viimane salat siin. Üldse on viimane päev kui teeme süüa. Kuskil lõuna aeg peaks tulema ka endex, ehk siis märk sellest, et sõda on läbi. Yay!
Friday, May 6, 2011
5 esimest päeva tormil (miinus viienda päeva õhtu :P)
Kevadtorm - 2011
2. mai - 1. päev
Algas siis meie viimane katsumus kaitseväes, kui seda nii saab kutsuda. 21 päeva metsas, selle aja veedame enamasti koos kõrgema kaaderkoosseisuga, kui sõdur on harjunud nägema. Nimelt, tulevad siia ka kolonelid ja ehk näeb ka meie kaitseväe kõige kõrgemat meest, Kindral Laaneotsa (tegelt see oli sinisilmne illusioon:). Ei tea, kas teda just näeme, aga maaväejuhataja peaks küll meie territooriumilt läbi käima.
Miks ma kahtlen selles, et tegu on katsumusega?
Seepärast, et see on nagu puhkelaager - enamus aega passitakse tühja. Samuti ka selle pärast, et see toimub Valgemetsa puhkealal (Taevaskojas). Muidugi lihtsalt passimise kohta saan teile öelda alles 21 päeva pärast, kui see jama on läbi. Esimesed - ja viimased päevad on sellised, kus väga palju passimist ei ole, muu aeg peaks olema sisutühi. Muidugi mitte köögil, sest katel peaks enamus ajast käima. Kahjuks on köögile antud ette väga kehva menüü, mida ei kannata väga kaua süüa. Näiteks sooja praadi lõunati ei pruugi saadagi. Prae asemel on konserv, mis läheb sisse külmalt, kui seda ise kateloki peal soojaks ei lase. No, köögimeeskonnas olles, ütlen et siin see probleem veel ei heiduta, aga no, eks torm ole veel noor ka. Loodame, et saab ka edaspidi ennast saia-leiva ja magusaga ära elatada.
Esimene päev on õnneks olnud suhteliselt naljakas, huumori tootmist on ja lollitamine hoiab ka suu naerul. Tegin õhtu poole video sellest mida Rms Turu siin tegi, suht hilarious. Üritas kummikinnast endale mütsi noka külge panna ja siis sellega ringi ärbelda. Kui nett lubab, lasen üles :P
Homseni....
3. mai - 2. päev
Teine päev algas suhteliselt jahedalt, sest keegi ei soovinud passida ahjuvalves. See päädis aga selle, et telk oli tavapärasest niiskem ja hommikul päris jahe. Muidugi, vaadates asja teisest küljest, trumpas see siiski kütmise üle, sest muidu oleks pidanud öösel ahjuvalves olema ja oleks saanud tunnikese vähem magada.
Pärast lõunasööki, avastasin ma, et ühelt hambalt on plomm katki ja see tõmbab suure tüki hambast endaga kaasa. Kokku on mul ligi pool hammast ohus. Nimelt selles ohus, et see võib ära "kukkuda". Jama. See teeb mind eriti ärevaks ja võtab tuju kergelt ära, sest hambad on üsnagi hell teema.
Lõuna aeg toodi meile toidukraami ka veel juurde. Kuigi meie "ladu" oli juba niigi päris täis, saime kõvasti toitu juurde. Enamasti toodi jällegi konserve ja magusat. Selle tavaari mahaladumisel sai hea nali tehtud. Võtsin umbes poole kilose kasti ja teesklesin, et see on väga raske. Kui hakkasin seda teisele sõdurile auto kastist ulatama, sai näideldud libastumist ja viskasin selle kaasvõitleja suunas. Tema näoilme oli suhteliselt 'priceless'. Silmad suured ja ehmatusest värisev nägu vaatasid vastu. Sai jälle peotäie naeru :D. Seda asja nägi ka pealt üks kaadriväelane, kes õnneks sai naljast aru ja ei hakanud märkust tegema.
Lõuna söödud, tekkis muidugi hea uni. Kui rms Turu magama üritas jääda, siis tegin paar trikki, mis tal hetkeks viiks une ära - Torkisin kaugelt teda puutoikaga, toppisin talle märkamatult moosipurgi sülle, plaanisin ta teipi täis toppida jne. Teda on hea kiusata, ei lähe väga närvi :P
Õhtusöögiks oli tatar, mille kõrvale sai tehtud konservidest tehtud kaste. See kaste oli suhteliselt vastuvõtmatu välimusega. Nägi välja nagu okse. Quite bad. Maitse oli ka suhteliselt tuim. Täiesti maitsetu, nagu odavad konservid ikka. Tatar oli iseenesest hea, kui sinna kastme asemel ketšupit võtta.
Kõige viimane asi õhtul oli pesu ja saun. Sai üle pika aja puitküttega saunas käia. See oli äärmiselt mõnus. Saun oli rohkem nauditav, kui elektrisaun. Kahjuks olin seal väga vähe, sest järgmine hommik oli ikkagi tarvis jälle kell 4 ärgata. Kui sain oma hügieeni tehtud ja olin magamiskotis, siis Turu norskas kõrval. Pärast seda, kui olin teda 5 korda löönud, siis ta ärkas üles ja ütles : "Mida sa togid mind, ma ei magagi ju, kuidas ma norsata saan!" Tunnistajad muidugi rääkisid muud tema norskamise kohta.
4. mai - 3. päev
Täna hommikul hakkas hammas juba rohkem liikuma ja mingi aeg ta tuli enam-vähem täitsa lahti, aga kogemata pressin ta tagasi sisse. Võib öelda et kella 16ni on ta juba püsinud, loodame et püsib ikka kauem. Rääkisin sellel teemal ka rühmavanemaga ja ta ütles, et mingi hetk peaksin ma Võrus ära käima, kus ma saan kas Kuperjanovi pataljonis või Võru haiglas hambaravi. Loodame, et saab siis hamba ruttu korda, sest praegult on suht nõme tunne, midagi ei julge väga süüa. Kui tahkeid asju süüa, siis jääb sinna hambasse ta kinni ja see on äärmiselt ebameeldiv.
Tänane päev on palju inimesi meie kevadtormi alale juurde tulnud. Lisandus OperatiivStaap ja SõjaväePolitsei. Nüüdseks on toidul ~360 inimest, mis võtab enamus vabast ajast ära. Siiamaani kahe toidukorra peale on Vahipataljonist tulnud SP(sõjaväepolitsei) toitu kiitnud ja öelnud, et pole terve teenistuse jooksul nii head toitu saanud. See tähendab kahte asja : Esiteks - Vahipatis on kohutav toit ja teiseks, meie toit on söödav. Kuigi peab nentima, et see menüü ja toorained, millega peab toidu valmis saama, on kohati suht kehvad. Mõnel söögikorral on päevase prae asemel külm konserv jne.
Turu ütles ühe köögiliikme kohta päris hästi, kui rms Virro ütles :" Leppik on köögi pussy"
Selle peale ütles Turu : "Lepik on nagu ingel, midagi halba ei saa teha."
5. mai - 4. päev
Eile õhtul sain õnneks Kuperjanovis hambaravis ära käia, sest minu õnneks oli sealne hambaarst kella 8-ni õhtul tööl. Alguses oli ikka jube pabin sees ja peas käisid sellised mõtted - aaarghhh... hambaarst..... sealne lõhn.... see puuri hääl....ehk on see süst valus.... - Õnneks läksid need kabinetist sisse astudes ära, sest seal mängis rahulik muusika... jazz vb. Ei oska täpselt öelda. Oskan ainult seda mainida, et rahulik see oli ja rahulikuks ta tegi. Samuti tegi meele paremaks see, et puudus see rõve hirmutekitav lõhn, mis tavaliselt on hambatohtrite juures. Kuid üks asi oli siiski seal jube. Kabineti ukse taga olles, kus ma olin 10-15 minutit, oli kuulda kuidas puur eelmise kliendi hambaid ründas. Tšzzzziuuuuuu..... Tžšssssiiiuuuu... Tžžžžžžž....
Sees oli õnneks hulganisti meeldivam. 4-st süstist tundsin ainult ühe tegemist, ülejäänusid ei pannud tähelegi. Hambaarst tegi oma töö ilusti ära ja parandas mu Kiku ära. Jeii....
Kupis käies ja tagasi tulles oli suht koomiline see, et meie kõrgeim meditsiini tegelane, kes kaasas on ( naine) lehvitas kõikidele meestele, kes vastu tulid. Suht fun oli näha, kuidas need olid ikka parajalt hämmingus, kui said käe lehvitamise sihtmärgiks :D.
Tagasi jõudsin kui söök oli juba valmis ja jäi üle ainult süüa. Kuigi parem suupool oli ikka veel tuim, üritasin kuidagi seda sööki sisse ajada (kuigi tuimestusest oli juba möödas 3 ja pool tundi).
Üleliigseid portsjone ei saanud suust sisse ajada, muidu oleks enamus sellest välja tulnud. Siis kui tuimsus ära kadus, tekkis aga rõve veremaigu taoline tunne suhu. Böhhhh...
Ehk siis õhtul enam sööki maitsepärast süüa ei saanud.
Nüüd aga tänase päeva juurde. Päev algas päris hästi, sai 2h rohkem magada, kui viimase 3 päeva jooksul, sai tervelt 7 tundi põõnata. Üldiselt möödus päev kiirelt ja sündmustevaesel. Kuigi me tootsime ka "paska" nagu me siin räägime. Ehk siis ajasime palju segast.
Lõunasöögi ajal oli naljakas see, et maaväe ülem, kes on hetkel kõige kõrgem vend meie alal ja üks kõrgemaid vendi kaitseväes, tuli hiljem sööma ja ta sai kõige viletsama portsu. Ses-mõttes, et tema makaronid olid juba kergelt lömmis ja külmad juba.
Kui päev lõppes, siis lasti meid saunaga üle. Lubati kella 10-ks õhtul saun sisse lülitada, aga saun oli külm, kui saabusime. Soojust polnud saunas seetõttu, et saun pandi sisse nagu peab. Kuid mingi ajugeenius oli seal käinud ja taimerit edasi lükanud. Et siis saun oleks läinud soojaks kella 2-ks öösel. Nooo... paar tundi enne meie äratust.... ei kutsu väga sauna selleks kellaks. Kompaniiveebel pani sauna kinni ja torises ka omaette, et kes kurat see lammas seal sauna juures käis ja selle pmst "välja" lülitas. See-selleks, loodame siis, et täna saab sauna, oleks hea.
6. mai - 5. päev
Täna hommikul tuli kompaniitehniku käest kuradima hea lause. Meestelon siin ilmas elu ikka nii raske, 9 kuud üritab välja saada ja ülejäänud elu üritab tagasi sisse saada.
Päeval, kui sai kurke ja tomateid viilutatud, lasin toplessi. Särki polnud peal, läksin selle peale välja, et ehk hakkab ka päike mulle külge ja küpsetab ehk. Muidu tulen tsiviili nagu vampiir, kõik on pruunid ja mina siis olen see kahvanägu seltskonnas. Loodame et nii ei juhtu, vähemalt, et saaks suve hakul käbe endale mingi pruuni jume. Kuigi, mida selle jumega siin ikka teha, kui siin ainult sööd ja passid. Kuigi siin vahepeal teen kätekõverdusi ja veits harvem kõhulihaseid, arvan et rannavorm kaob ikka kuskile pikalt ära :P.
Ajeee... 21 päeva reservini.... (sellega ma ka hetkel lõpetan, on vaja veel tegevusi teha).
2. mai - 1. päev
Algas siis meie viimane katsumus kaitseväes, kui seda nii saab kutsuda. 21 päeva metsas, selle aja veedame enamasti koos kõrgema kaaderkoosseisuga, kui sõdur on harjunud nägema. Nimelt, tulevad siia ka kolonelid ja ehk näeb ka meie kaitseväe kõige kõrgemat meest, Kindral Laaneotsa (tegelt see oli sinisilmne illusioon:). Ei tea, kas teda just näeme, aga maaväejuhataja peaks küll meie territooriumilt läbi käima.
Miks ma kahtlen selles, et tegu on katsumusega?
Seepärast, et see on nagu puhkelaager - enamus aega passitakse tühja. Samuti ka selle pärast, et see toimub Valgemetsa puhkealal (Taevaskojas). Muidugi lihtsalt passimise kohta saan teile öelda alles 21 päeva pärast, kui see jama on läbi. Esimesed - ja viimased päevad on sellised, kus väga palju passimist ei ole, muu aeg peaks olema sisutühi. Muidugi mitte köögil, sest katel peaks enamus ajast käima. Kahjuks on köögile antud ette väga kehva menüü, mida ei kannata väga kaua süüa. Näiteks sooja praadi lõunati ei pruugi saadagi. Prae asemel on konserv, mis läheb sisse külmalt, kui seda ise kateloki peal soojaks ei lase. No, köögimeeskonnas olles, ütlen et siin see probleem veel ei heiduta, aga no, eks torm ole veel noor ka. Loodame, et saab ka edaspidi ennast saia-leiva ja magusaga ära elatada.
Esimene päev on õnneks olnud suhteliselt naljakas, huumori tootmist on ja lollitamine hoiab ka suu naerul. Tegin õhtu poole video sellest mida Rms Turu siin tegi, suht hilarious. Üritas kummikinnast endale mütsi noka külge panna ja siis sellega ringi ärbelda. Kui nett lubab, lasen üles :P
Homseni....
3. mai - 2. päev
Teine päev algas suhteliselt jahedalt, sest keegi ei soovinud passida ahjuvalves. See päädis aga selle, et telk oli tavapärasest niiskem ja hommikul päris jahe. Muidugi, vaadates asja teisest küljest, trumpas see siiski kütmise üle, sest muidu oleks pidanud öösel ahjuvalves olema ja oleks saanud tunnikese vähem magada.
Pärast lõunasööki, avastasin ma, et ühelt hambalt on plomm katki ja see tõmbab suure tüki hambast endaga kaasa. Kokku on mul ligi pool hammast ohus. Nimelt selles ohus, et see võib ära "kukkuda". Jama. See teeb mind eriti ärevaks ja võtab tuju kergelt ära, sest hambad on üsnagi hell teema.
Lõuna aeg toodi meile toidukraami ka veel juurde. Kuigi meie "ladu" oli juba niigi päris täis, saime kõvasti toitu juurde. Enamasti toodi jällegi konserve ja magusat. Selle tavaari mahaladumisel sai hea nali tehtud. Võtsin umbes poole kilose kasti ja teesklesin, et see on väga raske. Kui hakkasin seda teisele sõdurile auto kastist ulatama, sai näideldud libastumist ja viskasin selle kaasvõitleja suunas. Tema näoilme oli suhteliselt 'priceless'. Silmad suured ja ehmatusest värisev nägu vaatasid vastu. Sai jälle peotäie naeru :D. Seda asja nägi ka pealt üks kaadriväelane, kes õnneks sai naljast aru ja ei hakanud märkust tegema.
Lõuna söödud, tekkis muidugi hea uni. Kui rms Turu magama üritas jääda, siis tegin paar trikki, mis tal hetkeks viiks une ära - Torkisin kaugelt teda puutoikaga, toppisin talle märkamatult moosipurgi sülle, plaanisin ta teipi täis toppida jne. Teda on hea kiusata, ei lähe väga närvi :P
Õhtusöögiks oli tatar, mille kõrvale sai tehtud konservidest tehtud kaste. See kaste oli suhteliselt vastuvõtmatu välimusega. Nägi välja nagu okse. Quite bad. Maitse oli ka suhteliselt tuim. Täiesti maitsetu, nagu odavad konservid ikka. Tatar oli iseenesest hea, kui sinna kastme asemel ketšupit võtta.
Kõige viimane asi õhtul oli pesu ja saun. Sai üle pika aja puitküttega saunas käia. See oli äärmiselt mõnus. Saun oli rohkem nauditav, kui elektrisaun. Kahjuks olin seal väga vähe, sest järgmine hommik oli ikkagi tarvis jälle kell 4 ärgata. Kui sain oma hügieeni tehtud ja olin magamiskotis, siis Turu norskas kõrval. Pärast seda, kui olin teda 5 korda löönud, siis ta ärkas üles ja ütles : "Mida sa togid mind, ma ei magagi ju, kuidas ma norsata saan!" Tunnistajad muidugi rääkisid muud tema norskamise kohta.
4. mai - 3. päev
Täna hommikul hakkas hammas juba rohkem liikuma ja mingi aeg ta tuli enam-vähem täitsa lahti, aga kogemata pressin ta tagasi sisse. Võib öelda et kella 16ni on ta juba püsinud, loodame et püsib ikka kauem. Rääkisin sellel teemal ka rühmavanemaga ja ta ütles, et mingi hetk peaksin ma Võrus ära käima, kus ma saan kas Kuperjanovi pataljonis või Võru haiglas hambaravi. Loodame, et saab siis hamba ruttu korda, sest praegult on suht nõme tunne, midagi ei julge väga süüa. Kui tahkeid asju süüa, siis jääb sinna hambasse ta kinni ja see on äärmiselt ebameeldiv.
Tänane päev on palju inimesi meie kevadtormi alale juurde tulnud. Lisandus OperatiivStaap ja SõjaväePolitsei. Nüüdseks on toidul ~360 inimest, mis võtab enamus vabast ajast ära. Siiamaani kahe toidukorra peale on Vahipataljonist tulnud SP(sõjaväepolitsei) toitu kiitnud ja öelnud, et pole terve teenistuse jooksul nii head toitu saanud. See tähendab kahte asja : Esiteks - Vahipatis on kohutav toit ja teiseks, meie toit on söödav. Kuigi peab nentima, et see menüü ja toorained, millega peab toidu valmis saama, on kohati suht kehvad. Mõnel söögikorral on päevase prae asemel külm konserv jne.
Turu ütles ühe köögiliikme kohta päris hästi, kui rms Virro ütles :" Leppik on köögi pussy"
Selle peale ütles Turu : "Lepik on nagu ingel, midagi halba ei saa teha."
5. mai - 4. päev
Eile õhtul sain õnneks Kuperjanovis hambaravis ära käia, sest minu õnneks oli sealne hambaarst kella 8-ni õhtul tööl. Alguses oli ikka jube pabin sees ja peas käisid sellised mõtted - aaarghhh... hambaarst..... sealne lõhn.... see puuri hääl....ehk on see süst valus.... - Õnneks läksid need kabinetist sisse astudes ära, sest seal mängis rahulik muusika... jazz vb. Ei oska täpselt öelda. Oskan ainult seda mainida, et rahulik see oli ja rahulikuks ta tegi. Samuti tegi meele paremaks see, et puudus see rõve hirmutekitav lõhn, mis tavaliselt on hambatohtrite juures. Kuid üks asi oli siiski seal jube. Kabineti ukse taga olles, kus ma olin 10-15 minutit, oli kuulda kuidas puur eelmise kliendi hambaid ründas. Tšzzzziuuuuuu..... Tžšssssiiiuuuu... Tžžžžžžž....
Sees oli õnneks hulganisti meeldivam. 4-st süstist tundsin ainult ühe tegemist, ülejäänusid ei pannud tähelegi. Hambaarst tegi oma töö ilusti ära ja parandas mu Kiku ära. Jeii....
Kupis käies ja tagasi tulles oli suht koomiline see, et meie kõrgeim meditsiini tegelane, kes kaasas on ( naine) lehvitas kõikidele meestele, kes vastu tulid. Suht fun oli näha, kuidas need olid ikka parajalt hämmingus, kui said käe lehvitamise sihtmärgiks :D.
Tagasi jõudsin kui söök oli juba valmis ja jäi üle ainult süüa. Kuigi parem suupool oli ikka veel tuim, üritasin kuidagi seda sööki sisse ajada (kuigi tuimestusest oli juba möödas 3 ja pool tundi).
Üleliigseid portsjone ei saanud suust sisse ajada, muidu oleks enamus sellest välja tulnud. Siis kui tuimsus ära kadus, tekkis aga rõve veremaigu taoline tunne suhu. Böhhhh...
Ehk siis õhtul enam sööki maitsepärast süüa ei saanud.
Nüüd aga tänase päeva juurde. Päev algas päris hästi, sai 2h rohkem magada, kui viimase 3 päeva jooksul, sai tervelt 7 tundi põõnata. Üldiselt möödus päev kiirelt ja sündmustevaesel. Kuigi me tootsime ka "paska" nagu me siin räägime. Ehk siis ajasime palju segast.
Lõunasöögi ajal oli naljakas see, et maaväe ülem, kes on hetkel kõige kõrgem vend meie alal ja üks kõrgemaid vendi kaitseväes, tuli hiljem sööma ja ta sai kõige viletsama portsu. Ses-mõttes, et tema makaronid olid juba kergelt lömmis ja külmad juba.
Kui päev lõppes, siis lasti meid saunaga üle. Lubati kella 10-ks õhtul saun sisse lülitada, aga saun oli külm, kui saabusime. Soojust polnud saunas seetõttu, et saun pandi sisse nagu peab. Kuid mingi ajugeenius oli seal käinud ja taimerit edasi lükanud. Et siis saun oleks läinud soojaks kella 2-ks öösel. Nooo... paar tundi enne meie äratust.... ei kutsu väga sauna selleks kellaks. Kompaniiveebel pani sauna kinni ja torises ka omaette, et kes kurat see lammas seal sauna juures käis ja selle pmst "välja" lülitas. See-selleks, loodame siis, et täna saab sauna, oleks hea.
6. mai - 5. päev
Täna hommikul tuli kompaniitehniku käest kuradima hea lause. Meestelon siin ilmas elu ikka nii raske, 9 kuud üritab välja saada ja ülejäänud elu üritab tagasi sisse saada.
Päeval, kui sai kurke ja tomateid viilutatud, lasin toplessi. Särki polnud peal, läksin selle peale välja, et ehk hakkab ka päike mulle külge ja küpsetab ehk. Muidu tulen tsiviili nagu vampiir, kõik on pruunid ja mina siis olen see kahvanägu seltskonnas. Loodame et nii ei juhtu, vähemalt, et saaks suve hakul käbe endale mingi pruuni jume. Kuigi, mida selle jumega siin ikka teha, kui siin ainult sööd ja passid. Kuigi siin vahepeal teen kätekõverdusi ja veits harvem kõhulihaseid, arvan et rannavorm kaob ikka kuskile pikalt ära :P.
Ajeee... 21 päeva reservini.... (sellega ma ka hetkel lõpetan, on vaja veel tegevusi teha).
Subscribe to:
Posts (Atom)