1) Käisime laupäeval Põlvas karikamängul. Sõit oli pikk, aga see-eest üldsegi mitte kurnav, vastupidi, see oli suhteliselt mõnus. Sinna minnes tagusime kaarte. Nimelt mängisime 'tuhandet'. (See on selline pikk kaardimäng, mis kestab ca. tunnikese) Tsipa enne Põlvasse jõudmist tegime Tartus poe peatuse. Kui ma meie *mikrobussist välja astusin, siis tunnetasin kui soe õues oli. No kui ülakeha kattis vaid t-särk, siis oli täitsa OK olla, ei olnud üldsegi jahe.
Niisiis... liikusime edasi ja mingi hetk olimegi Põlvas. Stata oli neil suhteliselt hea. Mitte kõige parem, kuid ka halb ta polnud.
Mängust: Ma mängisin keskkaitses, sest üks teine vend meie satsist oli tööl ja siis jäi see raske amet mulle :). Nooo mängust niipalju, et ma viskan suuri ja teravaid kriitikanooli keskpoolikute poole, kes ei saanud kuidagi hakkama. Nemad kui meeskonna selgroona vedasid meeskonda alt. Kuid siiski, saime lisaajal 2:1 võidu tänu Garry väravale ning üleüldse pääsesime lisaajale tänu Oliveri väravale (mille algatajaks ma vist olin, kui kaitsest pika palli talle äärele lükkasin).
Kuna tuli võit, siis võib keskpoolikutele andestada ning tuleb loota, et nad õpivad oma vigadest, et nad järgmine mäng mängivad kaine mõistusega.
Pärast mängu viskasime Rauno 20 korda õhku ning saime tiimi peale kasti õlu. Nimelt Raunol oli sünnipäev ja ta tõi selle meeskonnale "trofeeks". Tähistasime sellega tema sünnipäeva ja meie võitu!
Tagasisõit oli minu arust väga fantast. Tagasiteel ma tundsin et me oleme üks meeskond. See oli lihtsalt jubehea tunne, pole vist varem nii tugevalt seda tundnud. ( No vb Soomes Helsingi Cup'il). See oli lihtsalt midagi imelist, see kuidas mängijad olid kui üks ja kõik olid rõõmsad ja juttu jätkus isegi pärast 120minutit mängu. Jubehea!!!!
* Tõin sõnale mikrobuss tärni ette, sest see on nii naljakas sõna kui sellele järele mõelda. Nimelt mikro on ju 10 astmes -6, ehk siis 0.000001. Nüüd pange need kaks sõna kokku - Buss x 0.000001 = .....
Hehh... väike mõttelend siis mult.
2) Käisin juuksuris täna. Juuksuris käimine on alati selline nõme värk. Tead millist soengut tahad, aga ei tea kuidas seda infot juuksurile edasi anda. Lähed küll juuksuri juurde ja kujutlus oma tulevasest soengust ees, aga ta ju räägib sentimeetritest ning randist ja sellest et kas "siit" lõikab rohkem või vähem.
Noo täna jälle kogelesin juuksuri küsimuste peale. Alati enne vastamist tegin "Eeeeemm..... nooo ...". Kuid no lõpuks sai õnneks mingi seongu tehtud. Pole just kõige parem, aga oleks võinud ka hullem soeng tulla. Eks siis paljud teist näevad sünnipäeval, mis mu pea peal toimub =).
Üks asi vajab veel mainimist. Oleksin peaaegu magama jäänud seal toolis istudes, kuigi lõikus kestis vähe(20min.), kuid siiski juuksur lõpetas õigel ajal, sest ma juba nokkisin seal vaikselt.
3) Vaatasin täna trollis sõites vanureid (sest ma olin ainus alla 60a isik selles trollis) ja mõtlesin, et miks suurem osa neist mossitab ja vähesed on rahulolevad. Kas mossitajad on siis need, kes pole oma elu julgenud kunagi elada ja nüüd taipab et on hilja. Ehk nad pole seda korralikult mööda saatnud. Või ehk on asi selles, et sõbrad ja tuttavad ta ümber kaovad.
Ma loodan, et ma pole 40-aasta pärast nii kibestunud ja suudan siiski mõelda natuke positiivselt, tõsta oma suunurki kas või natukene.
4) Käisin eile, 28. märtsil, Lauriga vene piljardit mängimas. Väga mõnus oli. Kuidagi väga hästi läks mul, nii et esimesed positiivsed elamused toovad siiani tungi seda mängu uuesti proovida.
Tavai loodan teid siis 3. aprillil Nõmmeveskis näha.
Tšau!
Monday, March 29, 2010
Thursday, March 18, 2010
Avastastin enda jaoks taas algarvud, nende uurimise. See on lihtsalt väga põnev teema minu jaoks.
Täna oli väsitav päev. Mitte vaimselt, vaid füüsiliselt. Selle põhjustas lihtne ja loll faktor – söömatus. Tulin seetõttu koolist ka varem ära, ei suutnud lihtsalt. Pea ei tööta niimodi ja mis kasu on koolis olla, kui sa õppejõu sõnade asemel mõtled, et millal juba koju külmikust leiduvate toiduainete seltsi saaks, et nendega oraalne kontakt teha, mille järel toit saata maohappe seltsi. (Haige lause! :D)
Pärast läksin trenni, samuti söömata, sest kodus ei leidunud palju süüa. Kergelt 1/3 sepikust oli, see oli ka kõik. Külmik oleks nagu tühjaks varastatud, ainult Total Crap oli sinna alles jäänud. Käisin veel enne trenni Marika juures. Istusime seal, lahendasin ühe sudoku ära ja sõin paar võikut. Trenni jõudes tundsin, et energiat pole ning see väljendus ka mängus. Jalad ja käed värisesid jõuetusest, aga ma tundsin, et alla ei tohi anda. Niisiis, kui mänguks läksin, proovisingi energiat (mida ilmselgelt polnud) säästa. Tehes vähe spurte ja mängida pigem targalt, kui liikuvalt. Sain hakkama. Sain täna trennis väga hea tiimi ka, kellega palli veeretada, seepärast oli eriti kahju, et mu füüsilisest olekust kurnatud keha ei lasknud täiega panna. Söödud jooksid meil ning vahepeal isegi imeilusalt.
Õhtul, kõndisin Siili poole ning poolel teel Lepistiku peatusesse torisesin endamisi mõtetes, et miks kurat need trollid ei või korralikult sõita. Sõitku graafikus! Need kes enamasti päeval kasutavad ühistransporti, ei tunneta seda hilinemist, mida võib vägagi palju kohata.
Täna näiteks vaatasin et troll pidi tulema 2 minuti eest ning ise olin oodanud 5 mintsa, kuid ei kippu ega kõppu, niisiis otsustan minna jala. Kell oli 21.22. Tsipa enne Lepistikku, näen et E. Vilde Teelt pöörab välja troll ning kell on 21. 27. Kas see troll tuli siis Leholasse 6 minutilise hilinemisega või siis tuli järgmine troll 5 minutit varem. Who knows?
Aga jah, jään parem selle koha pealt rahulikuks ja saadan trollipargile tervitused sõnumiga – „Arenemisruumi on“.
Ps. Mu kell on seatud Greenwitch Mean Time järgi ja olen selle korrektsust taas kontrollinud, sest kellad tiksuvad pika peale mööda. Seega kella täpsusega ei tohiks probleeme olla.
Edasi olin juba peaaegu Siili jõudmas. Olin poe ees ja tekkis dilemma. Kas osta endale midagi näksimist või ei. Ligi 200m mõtlesin seda, kuni mingi hetk enam ei mõelnud. Ja olingi ootamatult Siili maja ees, ilma et oleks midagi ostnud. Seega, säästsin kena 25se täna.
Siilis ütlesin ma vanaemale vestluse käigus midagi äärmiselt tobedat. Nimelt :“Tegin jope ukse lahti.“
Pärast seda mõtlesin hetke, sest teadugipoolest pole ju jopel ust. =)
Muidu on päris chill olla ja vaikselt haume Raunoga sünnipäevaplaane. Loodetavasti saab koha lähemale, sest praegune on suht kaugel. Kuid sellest ei räägi.
R.I.P. Kristjan Rodima
Tšau mu sõbrad!
Täna oli väsitav päev. Mitte vaimselt, vaid füüsiliselt. Selle põhjustas lihtne ja loll faktor – söömatus. Tulin seetõttu koolist ka varem ära, ei suutnud lihtsalt. Pea ei tööta niimodi ja mis kasu on koolis olla, kui sa õppejõu sõnade asemel mõtled, et millal juba koju külmikust leiduvate toiduainete seltsi saaks, et nendega oraalne kontakt teha, mille järel toit saata maohappe seltsi. (Haige lause! :D)
Pärast läksin trenni, samuti söömata, sest kodus ei leidunud palju süüa. Kergelt 1/3 sepikust oli, see oli ka kõik. Külmik oleks nagu tühjaks varastatud, ainult Total Crap oli sinna alles jäänud. Käisin veel enne trenni Marika juures. Istusime seal, lahendasin ühe sudoku ära ja sõin paar võikut. Trenni jõudes tundsin, et energiat pole ning see väljendus ka mängus. Jalad ja käed värisesid jõuetusest, aga ma tundsin, et alla ei tohi anda. Niisiis, kui mänguks läksin, proovisingi energiat (mida ilmselgelt polnud) säästa. Tehes vähe spurte ja mängida pigem targalt, kui liikuvalt. Sain hakkama. Sain täna trennis väga hea tiimi ka, kellega palli veeretada, seepärast oli eriti kahju, et mu füüsilisest olekust kurnatud keha ei lasknud täiega panna. Söödud jooksid meil ning vahepeal isegi imeilusalt.
Õhtul, kõndisin Siili poole ning poolel teel Lepistiku peatusesse torisesin endamisi mõtetes, et miks kurat need trollid ei või korralikult sõita. Sõitku graafikus! Need kes enamasti päeval kasutavad ühistransporti, ei tunneta seda hilinemist, mida võib vägagi palju kohata.
Täna näiteks vaatasin et troll pidi tulema 2 minuti eest ning ise olin oodanud 5 mintsa, kuid ei kippu ega kõppu, niisiis otsustan minna jala. Kell oli 21.22. Tsipa enne Lepistikku, näen et E. Vilde Teelt pöörab välja troll ning kell on 21. 27. Kas see troll tuli siis Leholasse 6 minutilise hilinemisega või siis tuli järgmine troll 5 minutit varem. Who knows?
Aga jah, jään parem selle koha pealt rahulikuks ja saadan trollipargile tervitused sõnumiga – „Arenemisruumi on“.
Ps. Mu kell on seatud Greenwitch Mean Time järgi ja olen selle korrektsust taas kontrollinud, sest kellad tiksuvad pika peale mööda. Seega kella täpsusega ei tohiks probleeme olla.
Edasi olin juba peaaegu Siili jõudmas. Olin poe ees ja tekkis dilemma. Kas osta endale midagi näksimist või ei. Ligi 200m mõtlesin seda, kuni mingi hetk enam ei mõelnud. Ja olingi ootamatult Siili maja ees, ilma et oleks midagi ostnud. Seega, säästsin kena 25se täna.
Siilis ütlesin ma vanaemale vestluse käigus midagi äärmiselt tobedat. Nimelt :“Tegin jope ukse lahti.“
Pärast seda mõtlesin hetke, sest teadugipoolest pole ju jopel ust. =)
Muidu on päris chill olla ja vaikselt haume Raunoga sünnipäevaplaane. Loodetavasti saab koha lähemale, sest praegune on suht kaugel. Kuid sellest ei räägi.
R.I.P. Kristjan Rodima
Tšau mu sõbrad!
Monday, March 15, 2010
Motiveeritud
Tänane hea ja halb :
+ See, et ma olen vägagi motiveeritud.
- See, et käisin pangas, aga telleri juures kommi polnud. :D:D:D:D
Kirjutan siis siia kahest asjast. Oma enesetundest ja ka Real Madridist (from my point of view).
Niih.
Eile õhtul, nimelt 14. märtsil, oli mu enesetunne, nii füüsiliselt kui ka vaimselt, megahea. Võibolla oli hea füüsis tingitud sellest, et õhtul sõin 300g kohupiima ja kaks pakki nuudleid (ilma et oleksin neid keetnud).
Vaimne heaolu võis tulla sellest, et ma lubasin endale, et ma ei ole õhtul ei arvuti, ega TV seltsis. EI!, ma valisin seltsiks midagi klassikalisemat, midagi mis laiendab mu sõnavara ja maailmavaadet. Paljud teist vist juba taipasid, et ma rääkisin raamatust. Teos mida ma loen on väga hea, Herman Hesse "Klaaspärlimäng".
Arvatavasti mõjus ka Lauriga snookeris käik positiivselt. Kuidagi hästi jooksis meil mäng. Mitte üleliia hästi, aga üle keskmise. Mu mängupartner seadis endale uue tippmargi, 52p.
Füüsiline heaolu väljendus mul Siili minekul. Kui ma olin trepikojast väljunud ja esimestest maja ees passivatest autodest möödunud, siis tundsin et tahaks joosta [ingl. keeles kõlab see paremini - I felt like running]. Ja nõnda ma paningi padavai Siili poole teele. Terve tee jooksin (ca 2km). Teate, kui jõudsin ukse ette, siis oli ikka kuradima hea enesetunne ning sisimas lootsin, et sellist enesetunnet näen ka järgmisel päeval trennis ja jõusaalis.
Siilis ma väga palju enam ei teinud. Tsipa kõhukaid ja selga. SÕin isetehtud Tai või Hiina toitu ning õhtul lugesin raamatut, millega läksin liigselt hoogu. Kell 00.45 tunnetasin, et peaks tsipa puhkama ka. Seejärel panin raamatu kõrvale, tõin klaasi vett voodi kõrvale, tõmbasin rulood üles, et päike paistaks hommikul silma ning siis läksin vaatama, mida alateadvus mulle unes näitab. :)
Something about Real Madrid.
Miks on staaridest kubisev meeskond halb? Jagan siis enda visiooni probleemist -
nimelt, minu arust on vaja heas meeskonnas ühte mängijat, kes on karismaatiline, keda austatakse, kelle peale võib lootma jääma ja kes on teistest mängijatest tsipa parem (kuid mitte tinglikult). Tihtipeale peab see mängija olema keskpoolik, nagu seda on Fabregas, Juninho, Lampard, Gerrard, Senna ja nagu oli omal ajal mu lemmikmängija Zinedine Zidane. Kuid kus on Madridi staarid.
Casillas - Väravavaht
Pepe - Keskkaitsja
Sergio Ramos - Äärekaitsja
Cristiano Ronaldo - Ääreründaja
Kaka' - Alumine ründaja või ründav poolik
Benzema - Ründaja
Okei, neil on keskel Xabi Alonso, kuid sellest ei piisa. Tundub nagu tal ei oleks piisavalt autoriteeti.
Millal algas Galacticose allakäik? Eks ikka siis, kui Zidane oma sussid varna riputas, siis kui Guti sai staaride kõrval vähem mänguaega, siis kui Madelele' enam neile ei sobinud, siis kui keskpoolikud Sneijder ja R. van der Vaart mängu ei saanud. Nüüd lugesin et nende uus eesmärk mängijaturul on Wayne Rooney. Sir Alex Ferguson, palju inglasi ning mina arvatavasti mõtlevad Madriidi juhatuse suunas sama fraasiga - "Fuck off!" :)
Kui tahavad võita, muutku ostupoliitikat ja toogu endale keskpoolikuid, kedagi kes ehitab, mitte kes lõpetab. Ma ei taha et Rooney karjäär Madridis alla käiks, siiralt.
Kerge Reali fännina pean ütlema, et kuigi nad juhivad Hispaania liigat, ei usu ma nende võitu see hooaeg. :D:D
Aga jah, oli pikk postitus. Ei tea palju teist selle üle elas :D
Nüüd ma lähen võtan füssi õpiku lahti ja õpin. Nii et Adios Amigos!
+ See, et ma olen vägagi motiveeritud.
- See, et käisin pangas, aga telleri juures kommi polnud. :D:D:D:D
Kirjutan siis siia kahest asjast. Oma enesetundest ja ka Real Madridist (from my point of view).
Niih.
Eile õhtul, nimelt 14. märtsil, oli mu enesetunne, nii füüsiliselt kui ka vaimselt, megahea. Võibolla oli hea füüsis tingitud sellest, et õhtul sõin 300g kohupiima ja kaks pakki nuudleid (ilma et oleksin neid keetnud).
Vaimne heaolu võis tulla sellest, et ma lubasin endale, et ma ei ole õhtul ei arvuti, ega TV seltsis. EI!, ma valisin seltsiks midagi klassikalisemat, midagi mis laiendab mu sõnavara ja maailmavaadet. Paljud teist vist juba taipasid, et ma rääkisin raamatust. Teos mida ma loen on väga hea, Herman Hesse "Klaaspärlimäng".
Arvatavasti mõjus ka Lauriga snookeris käik positiivselt. Kuidagi hästi jooksis meil mäng. Mitte üleliia hästi, aga üle keskmise. Mu mängupartner seadis endale uue tippmargi, 52p.
Füüsiline heaolu väljendus mul Siili minekul. Kui ma olin trepikojast väljunud ja esimestest maja ees passivatest autodest möödunud, siis tundsin et tahaks joosta [ingl. keeles kõlab see paremini - I felt like running]. Ja nõnda ma paningi padavai Siili poole teele. Terve tee jooksin (ca 2km). Teate, kui jõudsin ukse ette, siis oli ikka kuradima hea enesetunne ning sisimas lootsin, et sellist enesetunnet näen ka järgmisel päeval trennis ja jõusaalis.
Siilis ma väga palju enam ei teinud. Tsipa kõhukaid ja selga. SÕin isetehtud Tai või Hiina toitu ning õhtul lugesin raamatut, millega läksin liigselt hoogu. Kell 00.45 tunnetasin, et peaks tsipa puhkama ka. Seejärel panin raamatu kõrvale, tõin klaasi vett voodi kõrvale, tõmbasin rulood üles, et päike paistaks hommikul silma ning siis läksin vaatama, mida alateadvus mulle unes näitab. :)
Something about Real Madrid.
Miks on staaridest kubisev meeskond halb? Jagan siis enda visiooni probleemist -
nimelt, minu arust on vaja heas meeskonnas ühte mängijat, kes on karismaatiline, keda austatakse, kelle peale võib lootma jääma ja kes on teistest mängijatest tsipa parem (kuid mitte tinglikult). Tihtipeale peab see mängija olema keskpoolik, nagu seda on Fabregas, Juninho, Lampard, Gerrard, Senna ja nagu oli omal ajal mu lemmikmängija Zinedine Zidane. Kuid kus on Madridi staarid.
Casillas - Väravavaht
Pepe - Keskkaitsja
Sergio Ramos - Äärekaitsja
Cristiano Ronaldo - Ääreründaja
Kaka' - Alumine ründaja või ründav poolik
Benzema - Ründaja
Okei, neil on keskel Xabi Alonso, kuid sellest ei piisa. Tundub nagu tal ei oleks piisavalt autoriteeti.
Millal algas Galacticose allakäik? Eks ikka siis, kui Zidane oma sussid varna riputas, siis kui Guti sai staaride kõrval vähem mänguaega, siis kui Madelele' enam neile ei sobinud, siis kui keskpoolikud Sneijder ja R. van der Vaart mängu ei saanud. Nüüd lugesin et nende uus eesmärk mängijaturul on Wayne Rooney. Sir Alex Ferguson, palju inglasi ning mina arvatavasti mõtlevad Madriidi juhatuse suunas sama fraasiga - "Fuck off!" :)
Kui tahavad võita, muutku ostupoliitikat ja toogu endale keskpoolikuid, kedagi kes ehitab, mitte kes lõpetab. Ma ei taha et Rooney karjäär Madridis alla käiks, siiralt.
Kerge Reali fännina pean ütlema, et kuigi nad juhivad Hispaania liigat, ei usu ma nende võitu see hooaeg. :D:D
Aga jah, oli pikk postitus. Ei tea palju teist selle üle elas :D
Nüüd ma lähen võtan füssi õpiku lahti ja õpin. Nii et Adios Amigos!
Monday, March 8, 2010
Lühidalt.
Ma praegu ei hakka pikalt midagi kirjutama, kergelt väsinud ja tahaks ETV'st "Välisilma" vaadata, mistõttu teen siva ning lühidalt.
PS. see lõik mida te nüüd lugema hakkate, on suhteliselt sisutu ning kerge vingumisega, samas sisaldades isiklikku rahulolu.
Võite selle vabalt vahele jätta ja järgmise lõigu juurde asuda.
TÄnane trenn oli väga hea, kui vaadata tehnilist poolt. Esimene trenni pool läks meil palli vedamine(tiimiga) väga hästi, olime parim tiim. Ehk siis vedasime kõige rohkem palli üle. Tsipa oli ka ehk selle roll minus, sest hakkasin juhendama teisi, ning seda tegin palju. Igastahes söödumäng jooksis meil hästi.
Hiljem kui mänguks läks, siis lagunes kõik, sest siis pandi väravad mängu. Ei lähe isiklikuks, aga kaks venda [oma satsist ofcoors] lõhkusid me mängu nii palju. Kui tuli pall väravasse lüüa, siis nad isetsesid ja tahtsid ISE lüüa. Vot see ei sobinud mulle, ega teistele. Seal läksid isegi hääletoonid päris noomitavaks jne. Igastahes, siis kui läks mänguks lagunes kõik ära. Aga muidu trenn oli väga hea. Tundsin ennast hästi, söödud olid head, palli puuted enam-vähem ning jaksu oli rohkem kui 120% jagu.
Nüüd aga asja juurde. Tahtsin panna siia ühe lõigu raamatust, mida hakkasin lugema. Raamat on "Klaaspärlimäng" ning selle autor Hermann Hesse. Raamatu proloog oli väga keerukas ning nõudis tsipa teadmisi(ajaloost), seetõttu oli sissejuhatus (43lk) veniv ning raske. Kui see oli seljatatud, siis läks raamat lihtsaks ja nauditavaks.
Kirjutan nüüd siia ühe hea lõigu raamatust
Jutt käib kõrgharidusest
....Eeldame niisiis, et vabadus on olemas, aga ta piirdub ainuüksi kutsevaliku aktiga. Pärast seda on vabadusel lõpp. Juba ülikoolis õppides surutakse tulevasele arstile, juristile või insenerile peale üpris jäik õppekursus, mis lõpeb rea eksamitega. On ta need sooritanud saab ta oma diplomi ja võib nüüd, jällegi näilises vabaduses, oma elukutsega tegeleda. Sellega muutub ta aga madalate jõudude orjaks, ta hakkab sõltuma edust,rahast,oma auahnusest ja kuulsusihast, sellest, kas ta inimestele meeldib või mitte. Ta peab osa võtma valimistest, peab raha teenima, sekkuma kastide, perekondade, parteide, ajalehtede jõhkrasse võitlusse .........
Tänaseks kõik. Kui homme pärast kooli, ning pärast seda näitekat, loodan leida aega, et siia teistest mõtetest ka rääkida. Kui trenni liigun pärast näitekat, siis vast pole selleks lootustki, sest siis olen pärast karmi päeva lihtsalt laip :).
Olge siis tublid ning heterod :D:D:D:D
Okei, ma ei hakka diskrimineerima..
Ciao.
PS. see lõik mida te nüüd lugema hakkate, on suhteliselt sisutu ning kerge vingumisega, samas sisaldades isiklikku rahulolu.
Võite selle vabalt vahele jätta ja järgmise lõigu juurde asuda.
TÄnane trenn oli väga hea, kui vaadata tehnilist poolt. Esimene trenni pool läks meil palli vedamine(tiimiga) väga hästi, olime parim tiim. Ehk siis vedasime kõige rohkem palli üle. Tsipa oli ka ehk selle roll minus, sest hakkasin juhendama teisi, ning seda tegin palju. Igastahes söödumäng jooksis meil hästi.
Hiljem kui mänguks läks, siis lagunes kõik, sest siis pandi väravad mängu. Ei lähe isiklikuks, aga kaks venda [oma satsist ofcoors] lõhkusid me mängu nii palju. Kui tuli pall väravasse lüüa, siis nad isetsesid ja tahtsid ISE lüüa. Vot see ei sobinud mulle, ega teistele. Seal läksid isegi hääletoonid päris noomitavaks jne. Igastahes, siis kui läks mänguks lagunes kõik ära. Aga muidu trenn oli väga hea. Tundsin ennast hästi, söödud olid head, palli puuted enam-vähem ning jaksu oli rohkem kui 120% jagu.
Nüüd aga asja juurde. Tahtsin panna siia ühe lõigu raamatust, mida hakkasin lugema. Raamat on "Klaaspärlimäng" ning selle autor Hermann Hesse. Raamatu proloog oli väga keerukas ning nõudis tsipa teadmisi(ajaloost), seetõttu oli sissejuhatus (43lk) veniv ning raske. Kui see oli seljatatud, siis läks raamat lihtsaks ja nauditavaks.
Kirjutan nüüd siia ühe hea lõigu raamatust
Jutt käib kõrgharidusest
....Eeldame niisiis, et vabadus on olemas, aga ta piirdub ainuüksi kutsevaliku aktiga. Pärast seda on vabadusel lõpp. Juba ülikoolis õppides surutakse tulevasele arstile, juristile või insenerile peale üpris jäik õppekursus, mis lõpeb rea eksamitega. On ta need sooritanud saab ta oma diplomi ja võib nüüd, jällegi näilises vabaduses, oma elukutsega tegeleda. Sellega muutub ta aga madalate jõudude orjaks, ta hakkab sõltuma edust,rahast,oma auahnusest ja kuulsusihast, sellest, kas ta inimestele meeldib või mitte. Ta peab osa võtma valimistest, peab raha teenima, sekkuma kastide, perekondade, parteide, ajalehtede jõhkrasse võitlusse .........
Tänaseks kõik. Kui homme pärast kooli, ning pärast seda näitekat, loodan leida aega, et siia teistest mõtetest ka rääkida. Kui trenni liigun pärast näitekat, siis vast pole selleks lootustki, sest siis olen pärast karmi päeva lihtsalt laip :).
Olge siis tublid ning heterod :D:D:D:D
Okei, ma ei hakka diskrimineerima..
Ciao.
Subscribe to:
Posts (Atom)