Ajalugu kordub. Mitte sellepärast, et meie elu oleks nagu kellal, kelle ülesanne ongi korduda. Ei, pigem vist ikka sellepärast, et me kipume ise endid kordama. Iga kord kui ma näen deja vu'd, siis ma mõtlen ikka nii, et tahaks teistmoodi teha, tuleb selline suur kahtlusevari antud situatsiooni peale. Tahaks teha ajalugu, mitte seda korrata, sest kordamine tundub viga olevat.Praegult käis ka selline kordusmoment läbi ja hing on täis kahtlust ja imelikku tunnet. Kuid eks see läheb üle ning eks näis, kas läheb tööle replay või play nupp.
Selline iva minu väsinud peast tuli ning panin oma magamata peaga selle kindlasti halvimal võimalikul viisil kirja.
Ma siin mõtlesin veel, et kuna ma blogis väga agar kirjutaja pole, siis pigem laen iga nädal 5 enimkuulatud või uut laulu üles. Siis saate kaudselt aimata, et mis sagedusel ma olen oma mõtetega ning võib-olla keegi saab siit veel endale hea laulu kuulamiseks. Lisaks sellele paneb see mingi naljaka koormuse mu õlgadele, justkui peaks iga nädal siia midagi kritseldama või lisama.
Alustuseks kaks laulu, mis mind viimasel ajal vägagi köitnud on. Mõlemal laulul on hea vokaal + sümfoonia taustaks. Hea kombinatsioon.
* Kevadväsimus murrab täiel rinnal. Hommikuti on väga raske üles saada ning terve päev on jube uimasus peal. Täna on esimene päev mitme nädala jooksul, kui seda pole. Väga värske ja hea oli ärgata. Täpselt nagu mõnda aega tagasi. Äratuskell heliseb ning selle peale tõused üles, ilma et miski voodisse tagasi tõmbaks.
Loodan et tegu ei olnud juhusega ning väsimusperiood on läbi.
* Mõned päevad tagasi lugesin uudiseid Ukraina - Vene teemal ning selle peale sai loetud uudiseid, kuidas venelased koondavad Soome piiri äärde kuskile väeossa ~3000 sõdurit.
Sama päeva öösel siis nägin unes sõda. Nimelt jooksin relvaga mööda linnatänavat ning ümber ühe ühe nurga nägin suuremat gruppi sõdureid seina ääres. Jooksin neist veidike eemale, kus oli sadam ja suur reisilaev.Ühtäkki avastasin ennast meie presidendipaari Toomase ja Evelini kõrvalt. Toomas oli väga pabinas ning ta rääkis enda turvamehele/julgeolekuspetsialistile :" Mis siis saab, kui laev pihta saab??"
Turvamees siis kostis selle peale :"Ole mureta, siis lendame kopteriga edasi."
Selline lahe uni siis :D
* Käisin täna juuksuris. Päris huvitav kogemus oli, sest olen harjunud seda ise tegema. Esimene asi oli siis juuste pesemine. Pandi kuskile istuma ja juuksur pesi pea ära, teda ei huvitanud see, et olin just kodus seda teinud. Pärast seda suunati toolile, kus ma ei suutnud juuksurile ära seletada, millist soengut tahan. Osati võib-olla selle pärast, et ega ma ei teadnudki otseselt mida tahan. Kuid ühte teadsin, ei tahtnud tavalist masinalõikust.
Eks see juuksur seal siis askeldas ning vahepeal kui ta juukseid kärpis ning ühte- ning teistmoodi sättis, siis vahepeal oli ees üsnagi lahe soeng. Kui mu mälu on niivõrd võimas ja seda sonksi ka 3 kuu pärast mäletab, siis suvel liigun sellega ringi.
Viimasel ajal olen avastanud päris palju muhedaid palasid, häid laule tuleb justkui seeni pärast vihma.
Viskan siia alla paar tükki, ehk kellegile sobib ka siit mõni laul :
Ja, Ei, Ja, Ei, Ja, Ja, Ja, Ei, Ja??
No ega ma ise ka tegelikult ei tea.
Kuulake parem head muusikat:
Milky Chance - Väga mõnus esitaja, kes on viimasel ajal mu playlisti jõudsalt domineerinud. Siiamaani pole nende plaat, Sadneccesary, minu isu nende muusika järele ära täitnud. Loodan et sellega läheb kaua aega.
Palad, mida soovitan teil läbi kuulata:
1. Stolen Dance 2. Down By The River 3. Loveland 4. Stunner 5. Sweet Sun 6. Fairytale
Jube vastik oli täna hommikul ärgata. Seda mitte halva unenäo, kuid vastupidiselt liiga hea unenäo tõttu.
Uni oli nii hea, et pärast ärkamist üritasin uuesti magama jääda ning jätkata sealt samast, kus pooleli jäi. Toppisin pea teki alla, et oleks pimedam ja vähem hapniku, et ikka uni kergemini tuleks. Kuid ei, meel oli liiga elevil ja uni jäi minust kaugele. Edasine päev möödus jube imelikult. Olin justkui sotsiaalsest maailmast välja lõigatud, sest mõtted olid ainult ühes kohas, selle une peal. Une sisu jääb saladuseks.
Käisin nädalavahetusel Tartus ja päris lõbus oli seal. Seltskond oli väga muhe ning nalja sai. Sain seal üle pika aja piipu tehtud, suhteliselt võõrastega joodud ning niisama lahe olla. Muidugi jäi seal mitme päeva peale ainult mõni üksik unetund. See aga mõjutas mu tegevust pühapäevast teisipäevani, iga vaba hetk üritasin magama jääda ning pea ei lõikanud just kõige teravamalt.
Tegelt mul hetkel pole midagi öelda, olge lihtsalt tublid ja loodan et varsti suudan midagi mõtestatumalt ka siia kirjutada. Lõpetuseks vast teine hea laul, mis viimasel ajal palju mänginud :
Kindlasti viimase kuu aja enimmänginud pala mu arvutis
Rebastepidu
Tegu oli siis see aasta taas stiilipeoga ning peo teemaks oli "Karneval". Mulle isiklikult see teema meeldis, sest see andis väga paindliku valiku enda outfiti valimiseks. Kuigi valik oli näiliselt kerge, ei suutnud ma pikalt otsustada enda välimuse osas. Läbi käis nii mõnigi mõte ning uurisin maad, et mis teised soovitavad. Väga palju targemaks ei saanud ning käiku läks kõige esialgsem mõte. Nimelt võtsin kodust kaks särki, musta ja valge, need sai keskelt pooleks lõigatud ning siis need kokku õmmeldud. Resultaadiks oli must-valge särk. Pikalt kahtlesin selle väärtuses, kuid üllataval kombel inimestele meeldis see lahendus ning tundub et ka igapäevase särgina oleks see üsnagi lahe. Särgi juurde käis kaabu, millele kinnitasin kajaka sule. Must-valge muster jäi püsima, sest kaabu oli must ning kajaka sulg valge. Mingi hetk küsis Rasmus, et kas tahan ka enda nägu ka sodida, ta oli valmis mulle tegema Two-Face'i (tegelane Batmanist). Mõtlesin selle üle üsnagi pikalt, sest mul on näonahaga. Nimelt see on miskipärast kuiv ja seetõttu koorun pidevalt. See tähendas et make-up paneb näo sügelema ning selle maha pesemine ärritab nägu päris kõvasti. Pärast veerandtunnist mõtlemist olin nõus, minust sai Two-Face. Resultaadiga olin väga rahul. Kui pildid välja tulevad, siis kindlasti laen sellest pildi üles.
Pidu ise möödus vägagi kiiresti ning uskumatult kärmelt jõudis klubi sulgemine kohale. Pidu ise oli enam-vähem. Kõige lahedam selle juures muusika lavamängude ajal (siia seda kahjuks ei saa lisada). See oli selline suhteliselt judinaidtekitav tsirkuse muusika mix. Jama oli see, et rahvast oleks võinud rohkem olla, oleks kindlasti lõbusam olnud.
Enne pidu käisin kooli lähedal asuvast Taaskasutuskeskusest läbi. Vaatasin seal niisama ringi, et ehk leiab miskit endale kostüümi jaoks, kuid seda ei juhtunud. Kuid õnneks leidsin midagi palju lahedamat. Leidsin 3 toredat pilti, mille keegi oli ise maalinud. Iga pildi peal oli eriloom - Kilpkonn, Orav ja viimast enam nii hästi ei mäleta, vist oli jänes. Kõik kolm olid väga ilusad ning ühe neist kavatsen ma ka soetada. Uue sinise seina peal näeks üks selline pilt kindlasti hea välja. Millise ma soetan, seda veel mõtlen. Mõtlesin kilpkonna peale, sest see iseloomustaks mu flegmaatilisust hästi. Kuid samas see orav oli ka päris hästi tehtud. Nüüd pean vaid lootma, et need on esmaspäeval alles, sest teel pidusse ei olnud mõtet seda osta.
Kui ma esmaspäeval selle järele lähen, siis teen sellest kindlasti päevavideo. Vahepeal olen nende tegemisega jänni jäänud ning väga palju päevi on vahele jäänud. Ei oskagi täpselt öelda, miks pole filminud. Võib-olla sellest et olen selle tegemise sära ära kaotanud, võib-olla seetõttu et ma väga palju uusi tegevusi pole viimasel ajal teinud. Kuid esmaspäeval teeksin video märgiks seda kui oma "projekti" taaskäivitajana. :)
Soulpancake Leidsin siis huvitava youtube kanali, kuhu olen varem ka sattunud, kuid nüüd jäin pidama. All olev video on üks 7'st mille leidsin antud teema kohta. Miks mulle see meeldib? Sest see tundub nii siiras ja see paneb mõtlema. Ma pole kindel kas nende järjest vaatamine on väga mõtekas, sest siis võib eelmise küsimuse mõte peast kaduda. Alla panin siis ühe video näiteks ning kui kellegil huvi on, siis viskasin need kõik ühte listi :http://www.youtube.com/watch?v=paEbYwTTvH0&list=PLS77hfDG6dwbhd0C6-gK3hZAtGNELZH8n
Skip that.
Mis mu peast läbi käis, kui hommikuseid äratusi edasi lükkasin:
Ärkasin kell 6.55, panin pikenduse ning magasin 10 mintsa edasi.
Teine äratus oli kell 7.05, nüüd oli juba mõttes, et ei pea nii palju enne kooli sööma, saab ka mõne võileiva ning kohviga ka ilusti hakkama.
Kolmas ärkamine oli 7.25 ning otsustasin ka kohvi enda nimekirjast elimineerida.
Neljanda äratuse ajal ärkasin juba ehmumisega, sest kell oli 8.00 ning ma lamasin veel rahulikult voodis.
Esimene loeng oli poole tunni kaugusel. Kuna läks kiireks, siis jäi söök ära ning ainus kodune tegevus oli hambapesu. Pärast seda hüppasin ratta selga ning andsin jalgadele valu. Õnneks ei hilinenud. Kui koolis juba olin, siis pakkus see miskipärast nalja ning seetõttu panin selle siia üles.
Kuna viimasel ajal olen üsnagi äraolev ning tusane olnud, siis otsustasin enda aega taas jooksmisega täita. Selline mõnus tegevus, mis mõjub rahustavalt ning mõtteid vabastavalt. Otsustasin siis joosta 9km, sest eelmisel päeval oli mäng ning jalad olid sellest veel väsinud. Läksin siis jooksma ning lõppaeg oli midagi 33-34min juurde, täpselt ei tea, sest läksin 21.01 kodust välja ning naasin 21.34. Tunne jooksu tulemuse üle oli hea, aga siiski organism ütles, et pole selleks väga valmis, tuleb regulaarset jooksmist rahulikuma tempoga alustada. Nimelt pärast jooksu oli tunda sellist imelikku tuikamist ning pärast venitamist kätekõverdusi tehes tundsin kuidas käed hakkasid surisema. Kartsin et olen üle pingutanud ning lõpetasin trennipäeva ära.
Pärast trenni olin üsnagi väsinud ning avastasin et külmkapp on tühi ning kell oli 22.30, tuli kiirelt pessu minna ning siis rattaga poodi tormata. Pärast pesu olin oma mõtetega Steve Jobsi dok filmi juures ning tegutsemine oli täiesti automaatne. Sain kiirelt valmis ning olin juba välisukse ka lukustanud, kuid siis märkasin et tähtsaim asi jäi maha - RATAS!!
Kuna mul midagi põnevat öelda ei ole, siis jagan teiega ühte luuletust. See esitus sai USAs luulekonkurssil auväärse II koha. Lisaks sõnadele võiks panna tähele tema esitlust, see annab vähemalt 40-50% asjale juurde.
Touchscreen
Introducing the new Apple I person complete with multitouch doesn’t it feel good to touch? doesn’t it feel good to touch?
compatible with your iPod and your iPad doesn’t it feel good to touch? doesn’t it feel good to touch? your life is an app your strife is an app your wife is an app doesn’t it feel good to touch? doesn’t it feel good to touch?
my world has become so digital I have forgotten what that feels like it was difficult to connect when friends formed clicks now it’s even more difficult to connect now that cliques form friends But who am I to judge I face Facebook more than books face me hoping to book face-to-faces update my status 420 spaces to prove I’m still breathing failure to do this daily means my whole web wide world would forget that I exist but with 3000 friends online only five I can count in real life why wouldn’t I spend more time in a world where there are more people that ‘like’ me Wouldn’t you? Here, it doesn’t matter if I’m an amateur person as long as I have a ‘pro’ file my smile is 50% genuine 50% genuine HD You would need Blu-rays to read what is really me but I’m not that focused 10 tabs open hopin’ my problems are resolved with a 1500 by 1600 resolution provin’ there is an error in this evolution doubled over we used to sit in treetops till we swung down to stand upright then someone slipped a disc now we’re doubled over at desktops from the garden of Eden to the branches of Macintosh apple picking has always come at a great cost iPod iMac iPhone iChat I can do all of these things without making eye contact We used to sprint to pick and store blackberries now we run to the sprint store to pick Blackberries it’s scary can’t hear the sound of mother nature speaking over all this tweeting and our ability to feel along with it is fleeting You’d think these headphone jacks inject into flesh the way we connect to disconnect power on till we are powerless they have us love drugged Like e-pills so we E*TRADE email e-motion like e-commerce because now money can buy love for 995 a month click to proceed to checkout click to x out where our hearts once where click I’ve uploaded this hug I hope she gets it click I’m spending time with my wife I hope she’s logged in click I’m holding my daughter over a Skype conference call while she’s crying in the crib in the next room click so when my phone goes off of my hip iTouch iTouch iTouch and iTouch because in a world Where laughter is never heard And voices are only read we’re so desperate to feel that we hope our Technologic can reverse the universe until the screens touch us back and maybe one day they will when our technology is advanced enough … to make us human again
