Kevadtorm - 2011
2. mai - 1. päev
Algas siis meie viimane katsumus kaitseväes, kui seda nii saab kutsuda. 21 päeva metsas, selle aja veedame enamasti koos kõrgema kaaderkoosseisuga, kui sõdur on harjunud nägema. Nimelt, tulevad siia ka kolonelid ja ehk näeb ka meie kaitseväe kõige kõrgemat meest, Kindral Laaneotsa (tegelt see oli sinisilmne illusioon:). Ei tea, kas teda just näeme, aga maaväejuhataja peaks küll meie territooriumilt läbi käima.
Miks ma kahtlen selles, et tegu on katsumusega?
Seepärast, et see on nagu puhkelaager - enamus aega passitakse tühja. Samuti ka selle pärast, et see toimub Valgemetsa puhkealal (Taevaskojas). Muidugi lihtsalt passimise kohta saan teile öelda alles 21 päeva pärast, kui see jama on läbi. Esimesed - ja viimased päevad on sellised, kus väga palju passimist ei ole, muu aeg peaks olema sisutühi. Muidugi mitte köögil, sest katel peaks enamus ajast käima. Kahjuks on köögile antud ette väga kehva menüü, mida ei kannata väga kaua süüa. Näiteks sooja praadi lõunati ei pruugi saadagi. Prae asemel on konserv, mis läheb sisse külmalt, kui seda ise kateloki peal soojaks ei lase. No, köögimeeskonnas olles, ütlen et siin see probleem veel ei heiduta, aga no, eks torm ole veel noor ka. Loodame, et saab ka edaspidi ennast saia-leiva ja magusaga ära elatada.
Esimene päev on õnneks olnud suhteliselt naljakas, huumori tootmist on ja lollitamine hoiab ka suu naerul. Tegin õhtu poole video sellest mida Rms Turu siin tegi, suht hilarious. Üritas kummikinnast endale mütsi noka külge panna ja siis sellega ringi ärbelda. Kui nett lubab, lasen üles :P
Homseni....
3. mai - 2. päev
Teine päev algas suhteliselt jahedalt, sest keegi ei soovinud passida ahjuvalves. See päädis aga selle, et telk oli tavapärasest niiskem ja hommikul päris jahe. Muidugi, vaadates asja teisest küljest, trumpas see siiski kütmise üle, sest muidu oleks pidanud öösel ahjuvalves olema ja oleks saanud tunnikese vähem magada.
Pärast lõunasööki, avastasin ma, et ühelt hambalt on plomm katki ja see tõmbab suure tüki hambast endaga kaasa. Kokku on mul ligi pool hammast ohus. Nimelt selles ohus, et see võib ära "kukkuda". Jama. See teeb mind eriti ärevaks ja võtab tuju kergelt ära, sest hambad on üsnagi hell teema.
Lõuna aeg toodi meile toidukraami ka veel juurde. Kuigi meie "ladu" oli juba niigi päris täis, saime kõvasti toitu juurde. Enamasti toodi jällegi konserve ja magusat. Selle tavaari mahaladumisel sai hea nali tehtud. Võtsin umbes poole kilose kasti ja teesklesin, et see on väga raske. Kui hakkasin seda teisele sõdurile auto kastist ulatama, sai näideldud libastumist ja viskasin selle kaasvõitleja suunas. Tema näoilme oli suhteliselt 'priceless'. Silmad suured ja ehmatusest värisev nägu vaatasid vastu. Sai jälle peotäie naeru :D. Seda asja nägi ka pealt üks kaadriväelane, kes õnneks sai naljast aru ja ei hakanud märkust tegema.
Lõuna söödud, tekkis muidugi hea uni. Kui rms Turu magama üritas jääda, siis tegin paar trikki, mis tal hetkeks viiks une ära - Torkisin kaugelt teda puutoikaga, toppisin talle märkamatult moosipurgi sülle, plaanisin ta teipi täis toppida jne. Teda on hea kiusata, ei lähe väga närvi :P
Õhtusöögiks oli tatar, mille kõrvale sai tehtud konservidest tehtud kaste. See kaste oli suhteliselt vastuvõtmatu välimusega. Nägi välja nagu okse. Quite bad. Maitse oli ka suhteliselt tuim. Täiesti maitsetu, nagu odavad konservid ikka. Tatar oli iseenesest hea, kui sinna kastme asemel ketšupit võtta.
Kõige viimane asi õhtul oli pesu ja saun. Sai üle pika aja puitküttega saunas käia. See oli äärmiselt mõnus. Saun oli rohkem nauditav, kui elektrisaun. Kahjuks olin seal väga vähe, sest järgmine hommik oli ikkagi tarvis jälle kell 4 ärgata. Kui sain oma hügieeni tehtud ja olin magamiskotis, siis Turu norskas kõrval. Pärast seda, kui olin teda 5 korda löönud, siis ta ärkas üles ja ütles : "Mida sa togid mind, ma ei magagi ju, kuidas ma norsata saan!" Tunnistajad muidugi rääkisid muud tema norskamise kohta.
4. mai - 3. päev
Täna hommikul hakkas hammas juba rohkem liikuma ja mingi aeg ta tuli enam-vähem täitsa lahti, aga kogemata pressin ta tagasi sisse. Võib öelda et kella 16ni on ta juba püsinud, loodame et püsib ikka kauem. Rääkisin sellel teemal ka rühmavanemaga ja ta ütles, et mingi hetk peaksin ma Võrus ära käima, kus ma saan kas Kuperjanovi pataljonis või Võru haiglas hambaravi. Loodame, et saab siis hamba ruttu korda, sest praegult on suht nõme tunne, midagi ei julge väga süüa. Kui tahkeid asju süüa, siis jääb sinna hambasse ta kinni ja see on äärmiselt ebameeldiv.
Tänane päev on palju inimesi meie kevadtormi alale juurde tulnud. Lisandus OperatiivStaap ja SõjaväePolitsei. Nüüdseks on toidul ~360 inimest, mis võtab enamus vabast ajast ära. Siiamaani kahe toidukorra peale on Vahipataljonist tulnud SP(sõjaväepolitsei) toitu kiitnud ja öelnud, et pole terve teenistuse jooksul nii head toitu saanud. See tähendab kahte asja : Esiteks - Vahipatis on kohutav toit ja teiseks, meie toit on söödav. Kuigi peab nentima, et see menüü ja toorained, millega peab toidu valmis saama, on kohati suht kehvad. Mõnel söögikorral on päevase prae asemel külm konserv jne.
Turu ütles ühe köögiliikme kohta päris hästi, kui rms Virro ütles :" Leppik on köögi pussy"
Selle peale ütles Turu : "Lepik on nagu ingel, midagi halba ei saa teha."
5. mai - 4. päev
Eile õhtul sain õnneks Kuperjanovis hambaravis ära käia, sest minu õnneks oli sealne hambaarst kella 8-ni õhtul tööl. Alguses oli ikka jube pabin sees ja peas käisid sellised mõtted - aaarghhh... hambaarst..... sealne lõhn.... see puuri hääl....ehk on see süst valus.... - Õnneks läksid need kabinetist sisse astudes ära, sest seal mängis rahulik muusika... jazz vb. Ei oska täpselt öelda. Oskan ainult seda mainida, et rahulik see oli ja rahulikuks ta tegi. Samuti tegi meele paremaks see, et puudus see rõve hirmutekitav lõhn, mis tavaliselt on hambatohtrite juures. Kuid üks asi oli siiski seal jube. Kabineti ukse taga olles, kus ma olin 10-15 minutit, oli kuulda kuidas puur eelmise kliendi hambaid ründas. Tšzzzziuuuuuu..... Tžšssssiiiuuuu... Tžžžžžžž....
Sees oli õnneks hulganisti meeldivam. 4-st süstist tundsin ainult ühe tegemist, ülejäänusid ei pannud tähelegi. Hambaarst tegi oma töö ilusti ära ja parandas mu Kiku ära. Jeii....
Kupis käies ja tagasi tulles oli suht koomiline see, et meie kõrgeim meditsiini tegelane, kes kaasas on ( naine) lehvitas kõikidele meestele, kes vastu tulid. Suht fun oli näha, kuidas need olid ikka parajalt hämmingus, kui said käe lehvitamise sihtmärgiks :D.
Tagasi jõudsin kui söök oli juba valmis ja jäi üle ainult süüa. Kuigi parem suupool oli ikka veel tuim, üritasin kuidagi seda sööki sisse ajada (kuigi tuimestusest oli juba möödas 3 ja pool tundi).
Üleliigseid portsjone ei saanud suust sisse ajada, muidu oleks enamus sellest välja tulnud. Siis kui tuimsus ära kadus, tekkis aga rõve veremaigu taoline tunne suhu. Böhhhh...
Ehk siis õhtul enam sööki maitsepärast süüa ei saanud.
Nüüd aga tänase päeva juurde. Päev algas päris hästi, sai 2h rohkem magada, kui viimase 3 päeva jooksul, sai tervelt 7 tundi põõnata. Üldiselt möödus päev kiirelt ja sündmustevaesel. Kuigi me tootsime ka "paska" nagu me siin räägime. Ehk siis ajasime palju segast.
Lõunasöögi ajal oli naljakas see, et maaväe ülem, kes on hetkel kõige kõrgem vend meie alal ja üks kõrgemaid vendi kaitseväes, tuli hiljem sööma ja ta sai kõige viletsama portsu. Ses-mõttes, et tema makaronid olid juba kergelt lömmis ja külmad juba.
Kui päev lõppes, siis lasti meid saunaga üle. Lubati kella 10-ks õhtul saun sisse lülitada, aga saun oli külm, kui saabusime. Soojust polnud saunas seetõttu, et saun pandi sisse nagu peab. Kuid mingi ajugeenius oli seal käinud ja taimerit edasi lükanud. Et siis saun oleks läinud soojaks kella 2-ks öösel. Nooo... paar tundi enne meie äratust.... ei kutsu väga sauna selleks kellaks. Kompaniiveebel pani sauna kinni ja torises ka omaette, et kes kurat see lammas seal sauna juures käis ja selle pmst "välja" lülitas. See-selleks, loodame siis, et täna saab sauna, oleks hea.
6. mai - 5. päev
Täna hommikul tuli kompaniitehniku käest kuradima hea lause. Meestelon siin ilmas elu ikka nii raske, 9 kuud üritab välja saada ja ülejäänud elu üritab tagasi sisse saada.
Päeval, kui sai kurke ja tomateid viilutatud, lasin toplessi. Särki polnud peal, läksin selle peale välja, et ehk hakkab ka päike mulle külge ja küpsetab ehk. Muidu tulen tsiviili nagu vampiir, kõik on pruunid ja mina siis olen see kahvanägu seltskonnas. Loodame et nii ei juhtu, vähemalt, et saaks suve hakul käbe endale mingi pruuni jume. Kuigi, mida selle jumega siin ikka teha, kui siin ainult sööd ja passid. Kuigi siin vahepeal teen kätekõverdusi ja veits harvem kõhulihaseid, arvan et rannavorm kaob ikka kuskile pikalt ära :P.
Ajeee... 21 päeva reservini.... (sellega ma ka hetkel lõpetan, on vaja veel tegevusi teha).
No comments:
Post a Comment