Rõõm ja kurbus käsikäes.

Loodan kunagi enda südamest võitu saada, loodan et mõistus võtab endale rohkem ruumi. Mitte küll päris võimust, sest tõelise armastuse juures ei tohi mõistus domineerida. Praegult ma tunnen, et süda teeb haiget ning peaksin mõistuse appi kutsuma, et valu leevendada.

Pixies - Where is my mind
Placebo - Every You, Every Me - Kaevasin midagi vana üles.
Mr Probz - Waves  - Mitu nädalat juba kummitanud  "Slowly drifting away, wave after wave... "
Mighty Oaks - Brother Laul, mis paneb suve ootama. Või siis ilusaid suvepäevi.
Milky Chance - Stolen Dance Viimase aasta jooksul on see lemmiklaul ning -esitaja.








Mis on vahepeal toimunud?

* Olen viimasel ajal palju unenägusid näinud ning üks oli neist õudukas. Õudukat kogesin viimati aastaid tagasi. Kui viitsite oma aega investeerida mu õudukasse, siis panen selle postituse lõppu.
* Käisin klubis, jeee. Klubiks oli Studio. Alguses oli küll harjumatu, sest ammu-ammu pole käinud, kuid harjus ära ja lõpus oli täitsa mõnus. Võimalusel ehk klubitaks veelgi.
* Olen jälle kipsis. Kukkusin trennis üsnagi nõmedalt enda käe peale ning järjekordne kips on tõsiasi. Nüüdseks on ehk 20ne kipsis oleku piir ka ületatud.
* Olen viimasel ajal olnud kurb. Kuid hei, suvi on tulekul. Päike teeb ju rõõmsaks, right?
* Jalgpalli maailmameistrivõistlused algavad. Hughhh, seda hetke olen kaua oodanud. Tuleb huvitav kuu :)





Õudukas.
Me olime Saaremaal. Otsisime bussi, millega tagasi sõita. Helistasin siis vennale ning ta ütles et peaksime nr 37 bussiga sõitma, läksime siis selle peale. Poole sõidu pealt, märkasin et see on vale buss, sest ta sõitis kuskile sohu. Taipasin et vale buss, õige oleks 3 olnud (ei tea miks).Helistasin siis vennale tagasi ning olin üsnagi raevunud. Läksime siis poole pealt maha ning astusime teise bussi peale. See viis meid mingisse kahtlasesse majja. Väljast oli näha natuke põlenuid kohti. Sellesmõttes oli see väga imelik maja, sest ta nägi välja nagu väga viisakas ning siis väga kole. Läksime sinna majja ööbima, sest midagi muud ei olnud. Ööbime seal siis (2. korrusel) ning hakkan mingi hetk põlenuid kohti nägema (nad tekivad lambist). Vaatan ringi ning tunnen koha ära, see on Hellenurme (ehk mu maakoht), vaatan trepist alla ning näen oma vanaisa, tundub et vahepeal muutub ta vanaemaks , kuid rohkem on vanaisa. Alguses pole see hirmuäratav, sest ta tundub sõbralik olevat ning me suhtleme temaga. Kuid on tunda, et miski on valesti. Helistan isale ning ta ütleb, et vanaisa ja vanaema on ammu surnud. Ta ütleb et tegu on poltergeistiga ning nad muutuvad aina kurjemaks ja agressiivsemaks. Me põgeneme majast ära ning proovime koju saada. Satume kuskile linna, kus me näeme teda uuesti. Bussis muutuvad teiste inimeste näod ka mu vanaisa omaks. Jookseme mingit imelikku linna mööda ning jõuame tagasi sinna majja. Jookseme jälle ära, kuid jõuame uuesti sinna. Unenäo lõpus muutus kodutee Käbiküla koduteeks. Käbiküla on teine tore maakoht, kus lapsena palju käisin. Uni mõjus mulle hirmutavalt, kuigi ta ei kõla sellisena. Kui üles ärkasin, siis käisin vetsus ära ja magasin edasi, et samast kohast jätkata. Une jätk veidike deformeerus (võrreldes esimese unega) ning oli pigem elamust pakkuv. Jätsin mitmuse sisse, sest ma polnud unenäos üksinda. Ciaoo! :)