1) Käisime laupäeval Põlvas karikamängul. Sõit oli pikk, aga see-eest üldsegi mitte kurnav, vastupidi, see oli suhteliselt mõnus. Sinna minnes tagusime kaarte. Nimelt mängisime 'tuhandet'. (See on selline pikk kaardimäng, mis kestab ca. tunnikese) Tsipa enne Põlvasse jõudmist tegime Tartus poe peatuse. Kui ma meie *mikrobussist välja astusin, siis tunnetasin kui soe õues oli. No kui ülakeha kattis vaid t-särk, siis oli täitsa OK olla, ei olnud üldsegi jahe.
Niisiis... liikusime edasi ja mingi hetk olimegi Põlvas. Stata oli neil suhteliselt hea. Mitte kõige parem, kuid ka halb ta polnud.
Mängust: Ma mängisin keskkaitses, sest üks teine vend meie satsist oli tööl ja siis jäi see raske amet mulle :). Nooo mängust niipalju, et ma viskan suuri ja teravaid kriitikanooli keskpoolikute poole, kes ei saanud kuidagi hakkama. Nemad kui meeskonna selgroona vedasid meeskonda alt. Kuid siiski, saime lisaajal 2:1 võidu tänu Garry väravale ning üleüldse pääsesime lisaajale tänu Oliveri väravale (mille algatajaks ma vist olin, kui kaitsest pika palli talle äärele lükkasin).
Kuna tuli võit, siis võib keskpoolikutele andestada ning tuleb loota, et nad õpivad oma vigadest, et nad järgmine mäng mängivad kaine mõistusega.
Pärast mängu viskasime Rauno 20 korda õhku ning saime tiimi peale kasti õlu. Nimelt Raunol oli sünnipäev ja ta tõi selle meeskonnale "trofeeks". Tähistasime sellega tema sünnipäeva ja meie võitu!
Tagasisõit oli minu arust väga fantast. Tagasiteel ma tundsin et me oleme üks meeskond. See oli lihtsalt jubehea tunne, pole vist varem nii tugevalt seda tundnud. ( No vb Soomes Helsingi Cup'il). See oli lihtsalt midagi imelist, see kuidas mängijad olid kui üks ja kõik olid rõõmsad ja juttu jätkus isegi pärast 120minutit mängu. Jubehea!!!!
* Tõin sõnale mikrobuss tärni ette, sest see on nii naljakas sõna kui sellele järele mõelda. Nimelt mikro on ju 10 astmes -6, ehk siis 0.000001. Nüüd pange need kaks sõna kokku - Buss x 0.000001 = .....
Hehh... väike mõttelend siis mult.
2) Käisin juuksuris täna. Juuksuris käimine on alati selline nõme värk. Tead millist soengut tahad, aga ei tea kuidas seda infot juuksurile edasi anda. Lähed küll juuksuri juurde ja kujutlus oma tulevasest soengust ees, aga ta ju räägib sentimeetritest ning randist ja sellest et kas "siit" lõikab rohkem või vähem.
Noo täna jälle kogelesin juuksuri küsimuste peale. Alati enne vastamist tegin "Eeeeemm..... nooo ...". Kuid no lõpuks sai õnneks mingi seongu tehtud. Pole just kõige parem, aga oleks võinud ka hullem soeng tulla. Eks siis paljud teist näevad sünnipäeval, mis mu pea peal toimub =).
Üks asi vajab veel mainimist. Oleksin peaaegu magama jäänud seal toolis istudes, kuigi lõikus kestis vähe(20min.), kuid siiski juuksur lõpetas õigel ajal, sest ma juba nokkisin seal vaikselt.
3) Vaatasin täna trollis sõites vanureid (sest ma olin ainus alla 60a isik selles trollis) ja mõtlesin, et miks suurem osa neist mossitab ja vähesed on rahulolevad. Kas mossitajad on siis need, kes pole oma elu julgenud kunagi elada ja nüüd taipab et on hilja. Ehk nad pole seda korralikult mööda saatnud. Või ehk on asi selles, et sõbrad ja tuttavad ta ümber kaovad.
Ma loodan, et ma pole 40-aasta pärast nii kibestunud ja suudan siiski mõelda natuke positiivselt, tõsta oma suunurki kas või natukene.
4) Käisin eile, 28. märtsil, Lauriga vene piljardit mängimas. Väga mõnus oli. Kuidagi väga hästi läks mul, nii et esimesed positiivsed elamused toovad siiani tungi seda mängu uuesti proovida.
Tavai loodan teid siis 3. aprillil Nõmmeveskis näha.
Tšau!
No comments:
Post a Comment