Niiih... täna oli täitsa ok päev. Mõnus, chill.. Kuigi magatud sai vähe. Siis kui paljud suusafännid eilse hea suusapäeva entusiasmist ja sprindipäeva ootuses juba üles ärkasid ja vaikselt valmistasid uut päeva ette, siis kobisin ma alles voodisse. Ehk kell hakkas 8 saama. Aga ma ei maganud suusatamist maha. Ei ei, kuidas siis nii. Ma olin juba tsipa enne 11-st üleval ja klõpsasin puldist telku tööle, et kuulata mida tarka räägib Lembitu Kuuse. Oleksin endale hea meelega kärmelt ühe kohvi teinud, aga ei viitsinud ega jaksanud. Mu füüsis ei olnud nõus veel pingutama ennast.
Tsipa pärast kella kolme liikusin koju, et pessu minna. Mõeldud, tehtud!
Kui kodus pestud sai, avastasin oma targa meelega, et unustasin enda rätiku siili. Great!
Kui ennast kuidagi kuivaks sain, siis tõmbasin taas oma lemmikud villased sokid jalga (kuhu on kahjuks auk tekkinud).
Liikusin Marika poole suhteliselt märgade juustega, siis jalutasime tsipa koertega.
Teate, Marika ostis endale uued talvepüksid, -jope ja -mütsi. (Y) Täitsa kenad minu arvates.
Vahepeal jõudsin mõelda, et pole suuremat seltskonda pikka aega näinud.
Raunot nägin reedel, seda nii teel trenni, trennis ja isegi trennist tagasiteel.
Silveriga käisime snookrit mängimas. Mängisime 4 mängu kokkuvõttes sõbraliku 2-2 viigi mängude koguarvestuses.
Teisi aga pole näinud. Hope I see ya all soon.
Minu päevaga edasi...
Kui jõudis kätte õhtu, siis hakkasin homseks eksamiks ja kaitsmiseks õppima.
Eksami materjal läks niikaua hästi, kuni jutt läks megakeeruliseks. Nimelt alguses õppisin IT ajaloo ära, see on suht lebo, kuid hiljem tulid kõik need programmid ja funktsioonid sisse. Oi oi oi, see on aju suht krussi ajanud.
Vahepeal selle mõtlemise käigus tuli mul isegi rummikoksi maitse suhu. God damn! Hea asi, tahaks praegult juua seda. See oleks lihtsalt supper-lux!
Ja nüüd ma olengi oma päeva kronoloogias jõudnud nii kaugele, et kõik tähtsam on räägitud.
Pärast seda monoloogi oma päevast hakkasin taipama et väsimus võib ikka imesid teha. Selle all ma mõtlen seda, et ma kuulan praegult sellist laulu mida muidu ei kuulaks. Isegi tsipa häbi öelda, aga see laul on Sidur, Pidur, Gaas gaas :D
Somebody, please change my song :D
Tegelt selle peale sattusin ma tavaliselt kombel. Nimelt kuulan tihti youtubest muusikat ja panen ’related songs’ ja no sealt ta saigi minu praeguseks vaikuse tapjaks.
Niih see eelmine laul sai läbi ja nüüd kuulan järgmist laulu. Milline iroonia, et seal laulus on sõnda – Kui mina ütlen rumm, siis sina ütled koola.
Rummm.... kooolaaa...; Rummm... Koola!, Rumm.. Koola!
Ma arvan, et te loete mu kirjutatut homme, aga ikkagi sooviks teile kõigile Head Ööd!
Nagu mul väiksena ikka meeldis öelda : Good Night, Good Fight! :)
Tšau!
Sunday, January 17, 2010
Saturday, January 16, 2010
Niisiis, mõnda aega pole blogisse kirjutanud, aga täna 17. Jaanuari esimestel minutitel ma teen seda.
Niisiis, räägin enda arvamusest inimeste ja looma suhetest.
Inimesed hävitavad koguaeg süüdimatult loomade kodupaiku. Nt Artikas, kus jääkarudel ja morskadel muutub elu aina raskemaks. Nad võitlevad iga päev oma elu eest. Neil pole varsti enam kuskile minna, sest nende elupaika hävitatakse (elupaik = jää pealne). Kes seda teeb, eks ikka see kahel jalal kõndiv olevus, kes on loomariigi „kunn“ ja kõige suurem predaator (kiskja) – INIMENE!
Tegelt see on normaalne, et ühes ahelas on kõige kõrgem lüli, loomariigi valitseja. Kuid praegune seis on justkui diktatuur. Kõige kõrgem elab teiste arvelt, ükskõikselt käitudes, lähtudes oma huvidest (sellal aga teiste omasi mitte väga arvestav).
Aga kui keegi hakkaks niimodi inimestele tegema?! Hävitama meie kodusi, põletama maad me ümber, korraldama üleujutusi meie linnades, raputades me linnu maavärinaga. Siis tekiks inimestele üks küsimus – Miks just meie!?
Kui loomad on piisavalt intelligentsed, siis küsivad nad ise just sama.
Tegelikult kehtib looduses ju selline seadus, et tugevamad jäävad ellu. Kuid praeguses vastasseisus ei jää keegi ellu. Üks lüli hävitab teisi lülisi, sealhulgas iseennast. Kui loogiliselt võtta, siis peaks järelduma sellest seda, et kui võtta toiduahelas mingi lüli ära, siis sellest kõrgemal olevad kõik hävinevad. Eksole ju? Ja kui nii piisavalt palju välja suretada siis ongi kaputt...
Ärge pange tähele, ma lihtsalt olen täna juba 3 tassi kohvi joonud ja 4-s tass on mu kõrval, kohv on nii kuum et aurab, soe aur mis kohvist tuleb liigub lae poole. Kuid see eelnev tekst oli lihtsalt plahvatus mu peas, mida ma tahtsin visata paberile.
Muidu minust niipalju, et viimasel ajal on mind häirinud seljahäda. See on tegelt mind väga häirinud, selline väga vastik valu, mis tungib mu selga nagu kellegi käsi. Kui ma tõstan või kannan midagi, mis vähegi omab arvestatavat kaalu, siis on selg valus. Nt kui käin koolis ja läppar ripub üle õla, siis võtab selja ikka nii valusaks, et mingi hetk tahaks lihtsalt maha pikali heita. Proovin üle olla sellest, teen rohkem seljalihaseid ja valu peaks enam-vähem taanduma.
Mis siis veel? Hmmm... esmaspäev on eksam ja kodutöö kaitsmine. Hope I’ll do them well.
’Cross fingers’
Lõpetuseks ütlen jällegi ühe väga hea tsitaadi, mis mulle väga meeldib ja mis on minu arust tõsi.
„Parim viis enda lõbustamiseks on lõbustada kedagi teist.“ Ja nii ütles Mark Twain.
I think it is so ;)
Bye-Bye My friends.
Niisiis, räägin enda arvamusest inimeste ja looma suhetest.
Inimesed hävitavad koguaeg süüdimatult loomade kodupaiku. Nt Artikas, kus jääkarudel ja morskadel muutub elu aina raskemaks. Nad võitlevad iga päev oma elu eest. Neil pole varsti enam kuskile minna, sest nende elupaika hävitatakse (elupaik = jää pealne). Kes seda teeb, eks ikka see kahel jalal kõndiv olevus, kes on loomariigi „kunn“ ja kõige suurem predaator (kiskja) – INIMENE!
Tegelt see on normaalne, et ühes ahelas on kõige kõrgem lüli, loomariigi valitseja. Kuid praegune seis on justkui diktatuur. Kõige kõrgem elab teiste arvelt, ükskõikselt käitudes, lähtudes oma huvidest (sellal aga teiste omasi mitte väga arvestav).
Aga kui keegi hakkaks niimodi inimestele tegema?! Hävitama meie kodusi, põletama maad me ümber, korraldama üleujutusi meie linnades, raputades me linnu maavärinaga. Siis tekiks inimestele üks küsimus – Miks just meie!?
Kui loomad on piisavalt intelligentsed, siis küsivad nad ise just sama.
Tegelikult kehtib looduses ju selline seadus, et tugevamad jäävad ellu. Kuid praeguses vastasseisus ei jää keegi ellu. Üks lüli hävitab teisi lülisi, sealhulgas iseennast. Kui loogiliselt võtta, siis peaks järelduma sellest seda, et kui võtta toiduahelas mingi lüli ära, siis sellest kõrgemal olevad kõik hävinevad. Eksole ju? Ja kui nii piisavalt palju välja suretada siis ongi kaputt...
Ärge pange tähele, ma lihtsalt olen täna juba 3 tassi kohvi joonud ja 4-s tass on mu kõrval, kohv on nii kuum et aurab, soe aur mis kohvist tuleb liigub lae poole. Kuid see eelnev tekst oli lihtsalt plahvatus mu peas, mida ma tahtsin visata paberile.
Muidu minust niipalju, et viimasel ajal on mind häirinud seljahäda. See on tegelt mind väga häirinud, selline väga vastik valu, mis tungib mu selga nagu kellegi käsi. Kui ma tõstan või kannan midagi, mis vähegi omab arvestatavat kaalu, siis on selg valus. Nt kui käin koolis ja läppar ripub üle õla, siis võtab selja ikka nii valusaks, et mingi hetk tahaks lihtsalt maha pikali heita. Proovin üle olla sellest, teen rohkem seljalihaseid ja valu peaks enam-vähem taanduma.
Mis siis veel? Hmmm... esmaspäev on eksam ja kodutöö kaitsmine. Hope I’ll do them well.
’Cross fingers’
Lõpetuseks ütlen jällegi ühe väga hea tsitaadi, mis mulle väga meeldib ja mis on minu arust tõsi.
„Parim viis enda lõbustamiseks on lõbustada kedagi teist.“ Ja nii ütles Mark Twain.
I think it is so ;)
Bye-Bye My friends.
Sunday, January 10, 2010
Exam..
Kell on 7:31, on 11. jaanuar .
Paljud teist sätivad ennast valmis, et kooli minna, mõni veel siiamaani magab, mõni on pesus. Kujutan kui raske võib olla pärast pikka vaheaega hommikul üles saada. Tegelt mul endal on ka täna eksam, nagu teilgi, on ka mul vaja varakult üles saada. Õnneks ja õnnetuseks polegi tegelt mul vaja olnud üles ärgata, lasin non-stop ööläbi. Lugesin tsipa filo, õppisin eksamiks ja kuulasin Zaratzos Family laule ( Sinna kuuluvad : Sir Bennex, El Ninjo, G-Minuz, MC-B ja veel häid räppareid, see suht suur bande). Miks ma üldse nii kaua üleval olin, oli see, et ma ei saanud ülesannetest jagu, millega ma valmistun eksamiks. Pretty shitty, huh?!
Igastahes, kell pool 7 sain sellega hakkama, aga no magama ei kavatsenud ka minna, muidu oleks võimatu üles saada ja pea oleks uimasem olnud, kui praegult. Ehk oleks mõistus terasem olnud, ei tea ja ei saagi teada. Eksami kohta nii palju, et selle vast põrun, I’m pretty sure about that.
Kahju et täna ei saanud mõnda magusat und näha. God damn it.
Tegelikult ma olen väsinud ja ei oska midagi tarka öelda.
Peab täna päeval leidma aja mil magada, kuna homme on õiguses ka arvestus, selleks peab ka õppima. Ehk veedan täna/homme ka unetult?, ei tea tegelt, siis peaks täna päeval magama :D
Vanaema hõikas praegul : „Ega sa magama pole jäänud?“
Ma vastasin reipalt : „EIIIII!!!“ :D
Kell on 7:54, kohe pesen hambad ja nõud ära. Viin voodiriided, mida ma ei kasutanud, ära. Ja siis liigun trolli peale, et minna koju ja teha üks lõõgastav duss. Pärast seda ehk teen veel ühe kohvi endale ja tsipa pärast seda juba kooli poole liikumine...
By the way, sain öö jooksul ühe hea lause ka. Ei mäleta kust, aga lause jääb samaks. I Like It!
„Kui sa oled hea, on kõik su vastu head, aga kõik ju seda ei tea, et sa oled hea.“
Ciao.
Paljud teist sätivad ennast valmis, et kooli minna, mõni veel siiamaani magab, mõni on pesus. Kujutan kui raske võib olla pärast pikka vaheaega hommikul üles saada. Tegelt mul endal on ka täna eksam, nagu teilgi, on ka mul vaja varakult üles saada. Õnneks ja õnnetuseks polegi tegelt mul vaja olnud üles ärgata, lasin non-stop ööläbi. Lugesin tsipa filo, õppisin eksamiks ja kuulasin Zaratzos Family laule ( Sinna kuuluvad : Sir Bennex, El Ninjo, G-Minuz, MC-B ja veel häid räppareid, see suht suur bande). Miks ma üldse nii kaua üleval olin, oli see, et ma ei saanud ülesannetest jagu, millega ma valmistun eksamiks. Pretty shitty, huh?!
Igastahes, kell pool 7 sain sellega hakkama, aga no magama ei kavatsenud ka minna, muidu oleks võimatu üles saada ja pea oleks uimasem olnud, kui praegult. Ehk oleks mõistus terasem olnud, ei tea ja ei saagi teada. Eksami kohta nii palju, et selle vast põrun, I’m pretty sure about that.
Kahju et täna ei saanud mõnda magusat und näha. God damn it.
Tegelikult ma olen väsinud ja ei oska midagi tarka öelda.
Peab täna päeval leidma aja mil magada, kuna homme on õiguses ka arvestus, selleks peab ka õppima. Ehk veedan täna/homme ka unetult?, ei tea tegelt, siis peaks täna päeval magama :D
Vanaema hõikas praegul : „Ega sa magama pole jäänud?“
Ma vastasin reipalt : „EIIIII!!!“ :D
Kell on 7:54, kohe pesen hambad ja nõud ära. Viin voodiriided, mida ma ei kasutanud, ära. Ja siis liigun trolli peale, et minna koju ja teha üks lõõgastav duss. Pärast seda ehk teen veel ühe kohvi endale ja tsipa pärast seda juba kooli poole liikumine...
By the way, sain öö jooksul ühe hea lause ka. Ei mäleta kust, aga lause jääb samaks. I Like It!
„Kui sa oled hea, on kõik su vastu head, aga kõik ju seda ei tea, et sa oled hea.“
Ciao.
Friday, January 8, 2010
Bytheway.
Väike lisa. Nimelt, taustaks käib Kanal2-e reporter. Kurat seal lastakse palju Koit Toomet. Jube jube jube, ta ei oska laulda, ta ainult iniseb. Ta on kohutav laulja (kui seda laulmiseks nimetada saab). Fakk, talle poleks küll aasta hiti auhinda andnud.
Vabandust kõik Koit Toome fännid, vaadake järgmine kord mind 2 minutit kurja näoga ja siis unustage mu jutt.
[Tegelikult ma palju tolerantsem, aga ma tundsin et pean selle välja elama. :)]
Ciao.
Vabandust kõik Koit Toome fännid, vaadake järgmine kord mind 2 minutit kurja näoga ja siis unustage mu jutt.
[Tegelikult ma palju tolerantsem, aga ma tundsin et pean selle välja elama. :)]
Ciao.
Kass....
Üks vana postitus, mida unustasin postitada.
"Väga lahe, kass tuli tuppa, kus ta tavaliselt ei käi.
Nüüd seletan selle lihtsa lause lahti, miks see nii eriline.
Ta tuli vaikselt, pikkade sammudega, et mitte liigset tähelepanu köita, samuti tuli ta hääästi vaikselt. Oli teinud juba oma 6 pikka sammu, kuni jõudis mu läpaka kotini. Siis ta ulatas oma pead ette, et nuusutada seda, aga kohe kui pani oma pea sinna vastu, siis nagu refleksina, tõmbus ta pea tagasi. Kohe pärast seda läks ta vastastikku objekti poole, milleks oli telekas. Nuusutas ka seda, ulatas ennast selleni. Nüüd ta läks uuesti teisele poole, läks tugitooli peale, sealt ronis diivani peale, ta uurib Lauri kingitud tiigrit, häästi hoolikalt. Ta nuusutas selle saba, ettevaatlikult. Kõik oli OK, ta sai edasi minna. Pani tiigrile käpa peale, sellisel hõljuval ja ettevaatlikul tempol. Sai käpa vastu, kuid siis ma liigutasin ja ta jooksis minema. Päris kiirelt isegi.
Unustasin mainida, miks ta tuppa tulek oli siis eriline. Eks ikka seepärast, et ta tavaliselt ei käi siin, ainult siis kui isa pole või kui ta on teises toaotsas. Ta pole eriline kassisõber ja arvatavasti kassid tunnetavad seda. Kuid see kassipoeg on muidu ka arglik, ei puutu väga palju kokku meiega, ainult jalgadel magavad.
Ps. Lauri, sa mainisid, et su kass läks selle tiigri peale närvi. Tead mis, minu oma ka. Oli näha kuidas ta saba hakkas liikuma, ja veel ägedalt. :)"
See on siis kirjutatud 25. detsembril, 2009.
"Väga lahe, kass tuli tuppa, kus ta tavaliselt ei käi.
Nüüd seletan selle lihtsa lause lahti, miks see nii eriline.
Ta tuli vaikselt, pikkade sammudega, et mitte liigset tähelepanu köita, samuti tuli ta hääästi vaikselt. Oli teinud juba oma 6 pikka sammu, kuni jõudis mu läpaka kotini. Siis ta ulatas oma pead ette, et nuusutada seda, aga kohe kui pani oma pea sinna vastu, siis nagu refleksina, tõmbus ta pea tagasi. Kohe pärast seda läks ta vastastikku objekti poole, milleks oli telekas. Nuusutas ka seda, ulatas ennast selleni. Nüüd ta läks uuesti teisele poole, läks tugitooli peale, sealt ronis diivani peale, ta uurib Lauri kingitud tiigrit, häästi hoolikalt. Ta nuusutas selle saba, ettevaatlikult. Kõik oli OK, ta sai edasi minna. Pani tiigrile käpa peale, sellisel hõljuval ja ettevaatlikul tempol. Sai käpa vastu, kuid siis ma liigutasin ja ta jooksis minema. Päris kiirelt isegi.
Unustasin mainida, miks ta tuppa tulek oli siis eriline. Eks ikka seepärast, et ta tavaliselt ei käi siin, ainult siis kui isa pole või kui ta on teises toaotsas. Ta pole eriline kassisõber ja arvatavasti kassid tunnetavad seda. Kuid see kassipoeg on muidu ka arglik, ei puutu väga palju kokku meiega, ainult jalgadel magavad.
Ps. Lauri, sa mainisid, et su kass läks selle tiigri peale närvi. Tead mis, minu oma ka. Oli näha kuidas ta saba hakkas liikuma, ja veel ägedalt. :)"
See on siis kirjutatud 25. detsembril, 2009.
Thursday, January 7, 2010
Last days I've been through (described on those few lines).
Niih, leian praegult aega, et siia blogisse kirjutada. Ütlen ära need mõned asjad, mis minuga mõndade päevade jooksul on juhtunud.
Niisiis, täna lõpetasin oma pika seeria. Mis seeria?, nimelt selle, et ma jäin täna magama kell 1 öösel, mitte kell 4 või pärast seda, nagu see viimaste nädalate puhul on mulle harjumuseks saanud. Kurat, hea oli, puhkasin välja ja nägin 3-4 und öö jooksul. Awesome. Selle nimel tasub välja puhata.
Vähemalt mul tasub, sest unenäod on ühed väga head asjad ja annavad järgmisele päevale palju juurde (enamasti ikka head).
Tänastes unenägudes olid
1) Pidu sadamas, mis oli väga äge, see uni lõppes aga ühe näidendiga, kus olin peaosas. Näidendi teine peaosaline oli mingi tšikk, kellele kuulus pool mustamäge, sadam ja üüratu maja.
Sellest unest ma ei tahtnud mittekuidagi üles ärgata, kuigi sain magades aru, et ma unistan ja näen und. Õnneks see uni venis edasi, kui pikk mängufilm.
2)Jooksmist - Lihtsalt jooksin, lõputult, ma ei tea mille eest, aga ma jooksin kiirelt ja muretult.
3) Killerkoera - Mingi koer ründas mind, Evelini (õde) ja papsi. Kui koer meid hammustas, siis sai aja tagasi kerida ja saime uuesti ta eest põigelda või tagasi teda lüüa.
4) Nägin et rääkisin Marikale neist unenägudest. Tundus nagu oleksin olnud kuskil ülekuulamisruumis vms. Mingi hägune koht oli igastahes.
Täna lähen jälle varakult magama, ehk näeb jälle midagi ekstreemset.[ Paljud vist teavad juba kui sürreealistlikuid ja naljakaid unenägusid ma võin näha]
Hmmm... teine selline peamine asi mis toimus pärast eelmist postitust oli see, et teatud inimene keeras sitta mulle. Aga no mis teha, eks ta olegi selline. Kui miskit pole vaja, keerab sitta, kui miskit vaja, siis poeb. Sick of it. Aga mis sa teed, m õni peab lihtsalt teistele si**a keerama, eks siis ta saab rahulikult elada.
Aga no ma olen selle unustanud ja no vihates pole mõtet ka elada. [ But I will not forget it]
Eks jah, mida öelda. Ehk ühte vana tõde, mis kipub mõndadel vahel meelest minema -
Kuidas koer külale, nõnda küla koerale ;)
But I'm not angry at all, not anymore.
Ükspäev käisin Marikaga snookris. Mõnus mäng on. Tahaks mingi päev Lauri ka kutsuda snookrisse, aga mul sai raha otsa. Kuid eks vaatab, ehk leiab kuskilt. Ta ükskord mainis, et võiks minna mängima.
By The way, tegin snookris oma rekordi (hale, aga siiski minu taseme tipp) mängu lõpuks oli mul 57p.
Muidu on täitsa tore aeg praegu, paljudel on teist koolivaheaeg. Lucky bastards
Ma pean eksamiteks valmistuma. Peab kuidagi oma ajud tööle ja ragisema panema. Muidugi nad kuidagi ei taha. Praegult just võtan ette sellise toreda perioodi, et kavatsen nüüd mitu päeva järjest õppida.
Eksamid on 11., 18. ja 20. jaanuaril ning vastavalt on siis programeerimise, IT sissejuhatuse ja diskreetse matemaatika eksamid.
Mis siis veel?
Ega's palju midagi. Väsinud olen, ainult seda.
Homme lähen saan Anneriiniga kokku, läheme jõusaali, siis progremise õpsi juurde, võtan filo tööd koolist ära ja siis koju õppima, hurray. Kui veab siis ehk jõuan trenni ka.
Nüüdseks aga, arvan et olete lugemisest väsinud või tüdinud, mõni ehk ei viitsinudki lugeda. Teen siis kiire lõpu :
Kasutage kondoome siis ja kutsuge ikka õue ka.
Ciao.
Niisiis, täna lõpetasin oma pika seeria. Mis seeria?, nimelt selle, et ma jäin täna magama kell 1 öösel, mitte kell 4 või pärast seda, nagu see viimaste nädalate puhul on mulle harjumuseks saanud. Kurat, hea oli, puhkasin välja ja nägin 3-4 und öö jooksul. Awesome. Selle nimel tasub välja puhata.
Vähemalt mul tasub, sest unenäod on ühed väga head asjad ja annavad järgmisele päevale palju juurde (enamasti ikka head).
Tänastes unenägudes olid
1) Pidu sadamas, mis oli väga äge, see uni lõppes aga ühe näidendiga, kus olin peaosas. Näidendi teine peaosaline oli mingi tšikk, kellele kuulus pool mustamäge, sadam ja üüratu maja.
Sellest unest ma ei tahtnud mittekuidagi üles ärgata, kuigi sain magades aru, et ma unistan ja näen und. Õnneks see uni venis edasi, kui pikk mängufilm.
2)Jooksmist - Lihtsalt jooksin, lõputult, ma ei tea mille eest, aga ma jooksin kiirelt ja muretult.
3) Killerkoera - Mingi koer ründas mind, Evelini (õde) ja papsi. Kui koer meid hammustas, siis sai aja tagasi kerida ja saime uuesti ta eest põigelda või tagasi teda lüüa.
4) Nägin et rääkisin Marikale neist unenägudest. Tundus nagu oleksin olnud kuskil ülekuulamisruumis vms. Mingi hägune koht oli igastahes.
Täna lähen jälle varakult magama, ehk näeb jälle midagi ekstreemset.[ Paljud vist teavad juba kui sürreealistlikuid ja naljakaid unenägusid ma võin näha]
Hmmm... teine selline peamine asi mis toimus pärast eelmist postitust oli see, et teatud inimene keeras sitta mulle. Aga no mis teha, eks ta olegi selline. Kui miskit pole vaja, keerab sitta, kui miskit vaja, siis poeb. Sick of it. Aga mis sa teed, m õni peab lihtsalt teistele si**a keerama, eks siis ta saab rahulikult elada.
Aga no ma olen selle unustanud ja no vihates pole mõtet ka elada. [ But I will not forget it]
Eks jah, mida öelda. Ehk ühte vana tõde, mis kipub mõndadel vahel meelest minema -
Kuidas koer külale, nõnda küla koerale ;)
But I'm not angry at all, not anymore.
Ükspäev käisin Marikaga snookris. Mõnus mäng on. Tahaks mingi päev Lauri ka kutsuda snookrisse, aga mul sai raha otsa. Kuid eks vaatab, ehk leiab kuskilt. Ta ükskord mainis, et võiks minna mängima.
By The way, tegin snookris oma rekordi (hale, aga siiski minu taseme tipp) mängu lõpuks oli mul 57p.
Muidu on täitsa tore aeg praegu, paljudel on teist koolivaheaeg. Lucky bastards
Ma pean eksamiteks valmistuma. Peab kuidagi oma ajud tööle ja ragisema panema. Muidugi nad kuidagi ei taha. Praegult just võtan ette sellise toreda perioodi, et kavatsen nüüd mitu päeva järjest õppida.
Eksamid on 11., 18. ja 20. jaanuaril ning vastavalt on siis programeerimise, IT sissejuhatuse ja diskreetse matemaatika eksamid.
Mis siis veel?
Ega's palju midagi. Väsinud olen, ainult seda.
Homme lähen saan Anneriiniga kokku, läheme jõusaali, siis progremise õpsi juurde, võtan filo tööd koolist ära ja siis koju õppima, hurray. Kui veab siis ehk jõuan trenni ka.
Nüüdseks aga, arvan et olete lugemisest väsinud või tüdinud, mõni ehk ei viitsinudki lugeda. Teen siis kiire lõpu :
Kasutage kondoome siis ja kutsuge ikka õue ka.
Ciao.
Saturday, January 2, 2010
Another day in paradise.
Teine jaanuar, see päev algas sellega et mul oli hull väsimus, nagu oleks puuhaluga pähe saanud.
Või midagi taolist. No olen uimane, ja tohutult. Kuid see-selleks.
Ärkasin lõuna paiku ülesse. Kui voodist püsti tõusin, siis mõne sekundi pärast olin taas voodis ja jäin uuesti magama. Seda protsessi kordasin ma 2-3korda hommikul. Uni lihtsalt tekkis tagasi ja voodi oli nii mõnus, soe ja pehme. Allusin oma tahtele ja läksin siis jällegi magama. Lõppkokkuvõttes ärkasin circa 1 paiku üles, vb tsipa hiljem.
Kui üles ärkasin, siis kohe kohe tuli vanaema koju. Hurraaaaa!!! :D
Tegelikult ta lubas juba eile õhtul koju tulla, aga no ei tulnud ja ei tulnud. Sain seetõttu nautida üksindust, sain kuulata kell 3 öösel valjult muusikat. Hell-Yeah!!!! (siin on mõistlikud naabrid, nad lubavad).
Kui olin ennast korralikult ülesse saanud ja pilgu enam-vähem sirgeks, siis pidin poodi minema. Vanaema andis 100.- ja pidin selle eest süüa ostma. Välja minnes ma vaatasin seda suurt lund ja imetlesin seda. Kui poodi jõudsin, siis viskasin korvi endale leiva, saia, kohvikoore, 2 pakki kalapulki, juustu, vorsti ja munasid. Mingid saiakesed viskasin ka. Ja veel jäi 7 krooni ja mõnikümmend senti üle. Päris hästi tulin sajasega toime. Kui liikusin poest tagasi poodi, siis jällegi imetlesin seda lumesadu ja neid pakse lumehangesid (mõnes kohas oli õlgadeni lumi!!! Tegelt ma arvan et ikka veel on seal nii kõrge lumi). Ma arvan et see lumi, mis meile osaks on saanud, teevad praegult olemise selliseks, nagu me oleks paradiisis. Täiesti fantast on see, kuidas laia paksu lund sajab koguaeg. Aeglaselt, aga sihikindlalt. Lund sajab aina juurde ja juurde. See on nii äge vaade lihtsalt. Viimati oli nii palju lund aastate eest, siis kui mõned teist olid hääästi väiksed ja mõned meist olid lihtsalt väikesed. Äge.
[Aga ma ei hakka siin nostalgitsema, siis kirjutaksin pikalt ja te ei viitsiks ära lugeda. Aga ma kirjutaks hästi ägedalt sellest. ]
Sellist lund on sadanud siis nüüdseks 8 päeva. Väga Chill. Kahju et mulle suusatada ei meeldi, muidu ma oleks vist eriti pöördes hetkel.
Panen lume kohta ühest lemmikbändi laulust ka sõnad :
Deep beneath the cover of anouther perfect wonder
Where it's so white as snow
Privately divided by a world so undecided
And there's nowhere to go
Tegu on siis Red Hot Chili Peppers’i loo Snow-ga
Muidu ma avastasin enda kohta, et tihtipeale on hommikul mina ja mu mõtted hoopis teistsugused kui õhtul. Kuid ma arvan et see on täitsa normaalne, seega ei vääri see siin vast pikalt rääkimist.
Nautige siis lund ja sõpru, minge õue ja tehke midagi head, tehke endal ja teistel tuju heaks.
Kellele lumi ei meeldi, siis mõelge sellele, et te näete ilmastiku tingimust mida mõni vend ei näe eluseeski. Ja vaadake kui palju seda korraga tuleb, SUPER!
ByTheWay, on aasta 2010.
Okei, lõpetan nüüd jahumise,
Ciao.
Või midagi taolist. No olen uimane, ja tohutult. Kuid see-selleks.
Ärkasin lõuna paiku ülesse. Kui voodist püsti tõusin, siis mõne sekundi pärast olin taas voodis ja jäin uuesti magama. Seda protsessi kordasin ma 2-3korda hommikul. Uni lihtsalt tekkis tagasi ja voodi oli nii mõnus, soe ja pehme. Allusin oma tahtele ja läksin siis jällegi magama. Lõppkokkuvõttes ärkasin circa 1 paiku üles, vb tsipa hiljem.
Kui üles ärkasin, siis kohe kohe tuli vanaema koju. Hurraaaaa!!! :D
Tegelikult ta lubas juba eile õhtul koju tulla, aga no ei tulnud ja ei tulnud. Sain seetõttu nautida üksindust, sain kuulata kell 3 öösel valjult muusikat. Hell-Yeah!!!! (siin on mõistlikud naabrid, nad lubavad).
Kui olin ennast korralikult ülesse saanud ja pilgu enam-vähem sirgeks, siis pidin poodi minema. Vanaema andis 100.- ja pidin selle eest süüa ostma. Välja minnes ma vaatasin seda suurt lund ja imetlesin seda. Kui poodi jõudsin, siis viskasin korvi endale leiva, saia, kohvikoore, 2 pakki kalapulki, juustu, vorsti ja munasid. Mingid saiakesed viskasin ka. Ja veel jäi 7 krooni ja mõnikümmend senti üle. Päris hästi tulin sajasega toime. Kui liikusin poest tagasi poodi, siis jällegi imetlesin seda lumesadu ja neid pakse lumehangesid (mõnes kohas oli õlgadeni lumi!!! Tegelt ma arvan et ikka veel on seal nii kõrge lumi). Ma arvan et see lumi, mis meile osaks on saanud, teevad praegult olemise selliseks, nagu me oleks paradiisis. Täiesti fantast on see, kuidas laia paksu lund sajab koguaeg. Aeglaselt, aga sihikindlalt. Lund sajab aina juurde ja juurde. See on nii äge vaade lihtsalt. Viimati oli nii palju lund aastate eest, siis kui mõned teist olid hääästi väiksed ja mõned meist olid lihtsalt väikesed. Äge.
[Aga ma ei hakka siin nostalgitsema, siis kirjutaksin pikalt ja te ei viitsiks ära lugeda. Aga ma kirjutaks hästi ägedalt sellest. ]
Sellist lund on sadanud siis nüüdseks 8 päeva. Väga Chill. Kahju et mulle suusatada ei meeldi, muidu ma oleks vist eriti pöördes hetkel.
Panen lume kohta ühest lemmikbändi laulust ka sõnad :
Deep beneath the cover of anouther perfect wonder
Where it's so white as snow
Privately divided by a world so undecided
And there's nowhere to go
Tegu on siis Red Hot Chili Peppers’i loo Snow-ga
Muidu ma avastasin enda kohta, et tihtipeale on hommikul mina ja mu mõtted hoopis teistsugused kui õhtul. Kuid ma arvan et see on täitsa normaalne, seega ei vääri see siin vast pikalt rääkimist.
Nautige siis lund ja sõpru, minge õue ja tehke midagi head, tehke endal ja teistel tuju heaks.
Kellele lumi ei meeldi, siis mõelge sellele, et te näete ilmastiku tingimust mida mõni vend ei näe eluseeski. Ja vaadake kui palju seda korraga tuleb, SUPER!
ByTheWay, on aasta 2010.
Okei, lõpetan nüüd jahumise,
Ciao.
Subscribe to:
Posts (Atom)