Another day in paradise.

Teine jaanuar, see päev algas sellega et mul oli hull väsimus, nagu oleks puuhaluga pähe saanud.
Või midagi taolist. No olen uimane, ja tohutult. Kuid see-selleks.
Ärkasin lõuna paiku ülesse. Kui voodist püsti tõusin, siis mõne sekundi pärast olin taas voodis ja jäin uuesti magama. Seda protsessi kordasin ma 2-3korda hommikul. Uni lihtsalt tekkis tagasi ja voodi oli nii mõnus, soe ja pehme. Allusin oma tahtele ja läksin siis jällegi magama. Lõppkokkuvõttes ärkasin circa 1 paiku üles, vb tsipa hiljem.
Kui üles ärkasin, siis kohe kohe tuli vanaema koju. Hurraaaaa!!! :D
Tegelikult ta lubas juba eile õhtul koju tulla, aga no ei tulnud ja ei tulnud. Sain seetõttu nautida üksindust, sain kuulata kell 3 öösel valjult muusikat. Hell-Yeah!!!! (siin on mõistlikud naabrid, nad lubavad).
Kui olin ennast korralikult ülesse saanud ja pilgu enam-vähem sirgeks, siis pidin poodi minema. Vanaema andis 100.- ja pidin selle eest süüa ostma. Välja minnes ma vaatasin seda suurt lund ja imetlesin seda. Kui poodi jõudsin, siis viskasin korvi endale leiva, saia, kohvikoore, 2 pakki kalapulki, juustu, vorsti ja munasid. Mingid saiakesed viskasin ka. Ja veel jäi 7 krooni ja mõnikümmend senti üle. Päris hästi tulin sajasega toime. Kui liikusin poest tagasi poodi, siis jällegi imetlesin seda lumesadu ja neid pakse lumehangesid (mõnes kohas oli õlgadeni lumi!!! Tegelt ma arvan et ikka veel on seal nii kõrge lumi). Ma arvan et see lumi, mis meile osaks on saanud, teevad praegult olemise selliseks, nagu me oleks paradiisis. Täiesti fantast on see, kuidas laia paksu lund sajab koguaeg. Aeglaselt, aga sihikindlalt. Lund sajab aina juurde ja juurde. See on nii äge vaade lihtsalt. Viimati oli nii palju lund aastate eest, siis kui mõned teist olid hääästi väiksed ja mõned meist olid lihtsalt väikesed. Äge.
[Aga ma ei hakka siin nostalgitsema, siis kirjutaksin pikalt ja te ei viitsiks ära lugeda. Aga ma kirjutaks hästi ägedalt sellest. ]
Sellist lund on sadanud siis nüüdseks 8 päeva. Väga Chill. Kahju et mulle suusatada ei meeldi, muidu ma oleks vist eriti pöördes hetkel.

Panen lume kohta ühest lemmikbändi laulust ka sõnad :

Deep beneath the cover of anouther perfect wonder
Where it's so white as snow
Privately divided by a world so undecided
And there's nowhere to go

Tegu on siis Red Hot Chili Peppers’i loo Snow-ga

Muidu ma avastasin enda kohta, et tihtipeale on hommikul mina ja mu mõtted hoopis teistsugused kui õhtul. Kuid ma arvan et see on täitsa normaalne, seega ei vääri see siin vast pikalt rääkimist.

Nautige siis lund ja sõpru, minge õue ja tehke midagi head, tehke endal ja teistel tuju heaks.
Kellele lumi ei meeldi, siis mõelge sellele, et te näete ilmastiku tingimust mida mõni vend ei näe eluseeski. Ja vaadake kui palju seda korraga tuleb, SUPER!
ByTheWay, on aasta 2010.
Okei, lõpetan nüüd jahumise,

Ciao.