Kahekümne üheksas detsember.

*HOIATUSEKS! – [ma olen väga väsinud ja siit ei pruugi midagi head tulla.]



Mitte midagi uut minu jaoks, aga ikkagi, natuke üllatav. Nimelt, täna vanaema ütles mulle et ma olen väga ükskõikne inimene. Tegelt, teatud aspektides ma olengi. Ma ei paanitse olukordades, kus pole vaja. Ma ei lähe närvi siis, kui see mingit edu ei too. Kas paanitsemine toob meile edu, kui miski on kadunud? EI TOO!! Kas närvi minemine toob sulle edu, kui sa ei tea mida tegema pead? EI TOO!!
[Tõin need näited paralleelina]. Minu näoilme muutub ainult tõsiste asjade puhul, aga näete, ometigi olen siis vist Pohhuistlik inimene.
Tegelikult minu jaoks on see tema vaatenurk, ja no ehk on ta lühinägelik. Füüsilised asjad pole ju nii tähtsad, et oma närve nende pärast rikkuda. Miks kurat peaks tegema seda siis mina? Ma hoian ennast pigem õnnelikuna ja ei lähe selliste asjade peale närvi.

Täna õhtu poole käisime Epu juures, traditsioonilisel istumisel. Tore oli, selline muljete jagamine ja lihtsalt rääkimine vanade klassikaaslastega. Suhteliselt tore oli.
Ps. Epp elas õpetaja kohta ikka kuradima heas majas. Suur maja, 2 WC-d, vist oli ka 2 magamistuba, saun, suur elutuba. Rohkem ei vaadanud maja kohta. Igastahes, igati mõnus elamine.
Pärast kui sai kodu poole sõidetud, siis läksin võtsin kodust läppari, et õhtu taas netis veeta.

Niisiis, kui kodus sai ära käidud, siis seadsin sammud Siili poole. Teadupärast ma käin alati jala. Seda seetõttu, et see on tervislik ja mulle meeldib nautida ilusaid ilmasid. Nagu ka täna, kõnnin ja vaatan lund sadamas. Vahepeal lendab isegi silma, aga ega see midagi hullu ei tee. Vaatan lumehelbeid, nad lendlevad aeglaselt, aga sihikindlalt, maa poole. Mõelge kui muretu elu neil on, neil ei ole probleeme. Nad ei pea tegema raskeid otsuseid. See ainuke otsus mida oleksid nad pidanud tegema, oli juba tehtud (ehk siis maale langemine). Oleks vaid ka minul nii kerge, et keegi teeb need otsused minu eest ära. No tegelt ma päris ei kurda ka, kuna muudmoodi poleks ju elul mõtet, kui me ise ei saaks valida enda saatust. Seda mis meiega juhtub kuu pärast, mis juhtub meiega aasta pärast, milliseks kujuneb meie pere tulevikus.

javascript:void(0)
Tegelt on ju elu lill, kaste seda vahepeal et see ära ei närtsiks. Kastke ennast värskendavatesse kogemustesse. Tehke asju, mida te varem pole teinud või mida te ammu pole teinud. Ostke asju, pakkuge endale vahepeal luksust ka. Ja muidugi olge rõõmsad ja naeratage.
Ciao.