Suhteliselt hea päev.

Täna oli minu jaoks hea päev, mitte just väga hea päev ka, aga no ütleme, et kesisest päevast ikka parem. Et lihtsam aru saada, jagaksin selle päeva 3 etappi, mis olid minu jaoks olulised.

Niisiis, esimene etapp, ÖÖ. See aeg, mil enamus teist nägid und ja olid siruli voodis, soojade linade vahel, passisin ma msnis. Alguses tekkis hull uni peale, aga siis kui Marika lasi mul riime ritta sead, siis läks uni üle ja olemine väga lõbusaks. 3 teemat mille puhul ma kirjutasin nö. Luuletuse, olid Kännuäbmlik, wc ja kolmas teema polnud nii kena pealkirjaga. Teie ilusa noorusepõlve puhul jätan viimase pealkirja ära siit. Hiljem kaasasin Silveri ka sinna, kirjutas ka ühe luuletuse sinna valmis.
Niisiis, peamine on see, et päev algas paljulubavalt ja hästi.
Magama ma jäin kella 5 aeg, tsipa varem võib-olla.
Teine selline väga positiivne etapp oli mu trenn. Varem ma lubasin iseendale, et ma nüüd pingutan iga trenn 120%, annan endast kõik ja võitlen väga palju. Nooo, nii ta trennis läkski. Jooksin, võitlesin ja no võtsin enamus olukordadest maksimumi. Eriti meeldis mulle see, et ma mängisin agressiivselt, kuid siiski mitte reeglite vastaselt. See tõi edu! Igastahes, trenn oli väga hea. Sain lõpuks nii ära väsitatud end, et mõlemad sääred kippusid krampi tõmbama.
Kolmas etapp oli seltskondlik üritus. Käisime kelgutamas, meid oli päris palju, seepärast ei hakka nimesid mainima. Pmst, ikka see seltskond, kes Nõmmel tihtipeale koos on. Kahju Marika, et sa varem pidid ära minema, oleks mõnus olnud, kui sa kauem oleks saanud olla :(
Aga muidu oli kelgutamas väga viis. Tegelt ega me palju ei kelgutanudki, asi kippus lumesõja poole.
Tegime kaks tiimi ja siis mõlemal tiimil oli 10 minutit, et endale „kindlus“ ehitada. Seda me tegimegi.Pärast tegime ka lumesõda. See oli väga lõbus. Ma vist ei olegi varem teinud sellist lumesõda, et teed seltskonnaga 5 vs 5. Äge oli. Selle käigus sai jalad ka ilusti soojaks ja mõnus oli olla.
Väga negatiivne asi selle sõja juures oli see, et mul kadusid võtmed ära. Lukustatud taskust. How can that be? Huh? Ei tea, aga igastahes jõudsin koju, see on peamine. Homme lähen uurin seda kohta, ehk leiab sealt midagi, kuigi sügavalt kahtlen.

Eks uusaastal siis näeb jälle!
Ciao.